ÕIGE KOGUDUSE LEIDMINE
On üks mure, mida kuulen kristlasi üle kogu maailma kurtmas ja see on: „Ma ei leia endale kusagilt head kogudust! Vajaksin paika, kus mu pere saaks teenitud – kus võiksime kuulda tõelist sõna otse taevast ja kus mu lapsed võiks kasvada üles tõelise õigsuse tundmises. Aga ma lihtsalt ei leia sellist kogudust kusagilt!“
Kui ka sul on probleeme hea koguduse leidmisega, on mul sulle nii häid kui halbu uudiseid. Esmalt, halb uudis on see, et sa ei leiagi kunagi õiget kogudust – tõeliselt õigsat ja Jumalast õnnistatud kogudust – kuni sa ei hakka seda otsima õigest kohast. Hea uudis on aga see, et Jumal näitab meile väga selgesti oma Sõnas, kust seda püha ja õnnistatud kogudust leida. Tegelikult tahaks sulle kohe päris täpselt näidata, kust seda leida võid.
Prohvet Jeremija leidis õige koguduse ajal, mil’ teda veel vahtkonnaõues kinni peeti (vt.Jeremija 33:1). Ajal, mil jumalakartlik prohvet Jeremija vangis istus, seisis Jeruusalemm, mida peeti Vana Testamendi aegse koguduse jumalateenistuste keskuseks, täies varemeis. Kunagi oli see olnud püha paik, täis Jumala au ja pühadust, ning seal teenisid pühad prohvetid ja pühitsetud preestrid. Kuid korraga oli Jeruusalemm täis haigust ja surma; täis valeprohveteid ja vaimselt surnud inimesi. Oleks sa tol ajal olnud osa sellest väikesest käputäiest „pühast jäägist“, poleks sa leidnud ühtainsamatki Jumalat teenivat koda või isegi jumalakartlikku karjast. Kõik, mis kunagi oli olnud püha ja õnnistatud, oli nüüd hävitatud.
Jeremija süda purunes, kui ta seda kohutavat vaatepilti nägi. Ta keskendus nii nendele varemetele, et kaotas silmist Jumala lepingulised tõotused oma rahva suhtes. Ja ta oleks võinud jätkatagi selles meeleheites, raisates oma päevi kõige üle peamurdmisele ja üha enam lootusetusesse uppumisele. Ta oleks võinud ka mõelda: „Sest’ pole mingit kasu – Jumal on nagunii peitnud oma palge me eest. Enam pole ühtki tõelist ülistuskoda alles!“ Kuid korraga Jumal kõnetas oma prohvetit ja ütles: „Lasku oma põlvedele, Jeremija! Häälesta oma süda ja hüüa mu poole. Sa arvad, et mu kogudusest pole enam midagi järel, aga ma veel näitan sulle kõiki võimsaid asju, mida oma rahva jaoks plaaninud olen!“ (Jeremija 33:3).
Kui tänapäeva kristlased tahavad leida endale õiget kogudust, peavad nad esmalt alustama palvest! Keegi ei leia endale eales õiget kirikut hüpates auto, rongi või lennuki peale ja põrutades laia maailma seda otsima. Jumala koguduseni ei jõua kaasaegse transpordi abil. Ainuke ja usaldusväärne kaart on me oma salajane palvekamber!
Kui ka sul on probleeme hea koguduse leidmisega, on mul sulle nii häid kui halbu uudiseid. Esmalt, halb uudis on see, et sa ei leiagi kunagi õiget kogudust – tõeliselt õigsat ja Jumalast õnnistatud kogudust – kuni sa ei hakka seda otsima õigest kohast. Hea uudis on aga see, et Jumal näitab meile väga selgesti oma Sõnas, kust seda püha ja õnnistatud kogudust leida. Tegelikult tahaks sulle kohe päris täpselt näidata, kust seda leida võid.
Prohvet Jeremija leidis õige koguduse ajal, mil’ teda veel vahtkonnaõues kinni peeti (vt.Jeremija 33:1). Ajal, mil jumalakartlik prohvet Jeremija vangis istus, seisis Jeruusalemm, mida peeti Vana Testamendi aegse koguduse jumalateenistuste keskuseks, täies varemeis. Kunagi oli see olnud püha paik, täis Jumala au ja pühadust, ning seal teenisid pühad prohvetid ja pühitsetud preestrid. Kuid korraga oli Jeruusalemm täis haigust ja surma; täis valeprohveteid ja vaimselt surnud inimesi. Oleks sa tol ajal olnud osa sellest väikesest käputäiest „pühast jäägist“, poleks sa leidnud ühtainsamatki Jumalat teenivat koda või isegi jumalakartlikku karjast. Kõik, mis kunagi oli olnud püha ja õnnistatud, oli nüüd hävitatud.
Jeremija süda purunes, kui ta seda kohutavat vaatepilti nägi. Ta keskendus nii nendele varemetele, et kaotas silmist Jumala lepingulised tõotused oma rahva suhtes. Ja ta oleks võinud jätkatagi selles meeleheites, raisates oma päevi kõige üle peamurdmisele ja üha enam lootusetusesse uppumisele. Ta oleks võinud ka mõelda: „Sest’ pole mingit kasu – Jumal on nagunii peitnud oma palge me eest. Enam pole ühtki tõelist ülistuskoda alles!“ Kuid korraga Jumal kõnetas oma prohvetit ja ütles: „Lasku oma põlvedele, Jeremija! Häälesta oma süda ja hüüa mu poole. Sa arvad, et mu kogudusest pole enam midagi järel, aga ma veel näitan sulle kõiki võimsaid asju, mida oma rahva jaoks plaaninud olen!“ (Jeremija 33:3).
Kui tänapäeva kristlased tahavad leida endale õiget kogudust, peavad nad esmalt alustama palvest! Keegi ei leia endale eales õiget kirikut hüpates auto, rongi või lennuki peale ja põrutades laia maailma seda otsima. Jumala koguduseni ei jõua kaasaegse transpordi abil. Ainuke ja usaldusväärne kaart on me oma salajane palvekamber!