KRISTUSE LIGIOLU ÕNNISTUS by Gary Wilkerson
Kristus jagas õnnistussõnu murtud ja lootusetust täis usklike kogukonnale: „Õndsad on need, kes murtud, kurvad ja vaimust vaesed. Te olete juba õnnistatud. Mitte seetõttu nagu oleksite selle välja teeninud, vaid seetõttu, et mina olen koos teiega!“ (Matteuse 5:3-12).
Milline ilmutus! Me oleme õnnistatud ainuüksi seetõttu, et Jeesus on koos meiega. Immaanueli õnnistus – Jumal meiega (Matteuse 1:23) – saab Jesaja prohvetliku sõnumi põhjal hoopis uue tähenduse: „…ma olen sind hoidnud ja pannud rahvale seaduseks…jagama laastatud pärisosi.“ (Jesaja 49:8).
Kristuse ligiolu õnnistus pidi vaigistama kõik meie süüdistavad hääled. See vaigistamine leidis sõna otseses mõttes aset naise kaudu, kes tabati abielurikkumiselt (Johannese 8:1-11). Religioossed juhid tõid ta Jeesuse juurde, nõudes, et Temagi mõistaks ta hukka, kuigi salajas olid neid hoopis teised põhjused. Nad tahtsid hoopis Jeesust süüdistada!
Oled sa kunagi kuulnud kristlasi süüdistamas Jumalat milleski? Oma pastoraalses nõustamises kuulen seda pidevalt: „Jumal ei tegutse mu elus. Ma palun ustavalt, aga Ta ei vasta mulle. Olen teinud kõik, mis minu võimuses, aga Ta pole mind ikka veel vabaks teinud.“ See on just see, mida Saatan tahab, et me teeks: süüdistaks Jumalat oma südameis. See aga loob ühe lõputu sidumise ahela.
Jeesus reageeris nii selle abielurikkujast naise – kui ka Ta enda – süüdistajatele järgnevalt: „Jeesus ajas enese sirgu ja ütles neile: „Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!” (Johannese 8:7). Jumal polnud enam see, keda süüdistati. Jeesus suunas rambivalguse just nende peale, kellele see tegelikult kuulus ja nad reageerisid sellele üksteise järel lahkudes (Johannese 8:9).
Pane tähele, mida Jeesus sellele naisele ütles: „Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?” (Joh.8:10). Üks teine piiblitõlge ütleb seda järgnevalt: „Kus su süüdistajad nüüd on? Kus on need hääled, mis ütlevad, et oled patune ja lootusetu läbikukkuja? Nad on läinud! Nüüdsest olen mina sinu õigsus, olles vaigistanud nad kõik.“
Kui aga need hääled jätkavad su kõrvu hüüdmast ja kisendamast, kuuleme me siiski üht teist häält üle nende: „Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle.“ (Johannese 10:27). Kristuse hääl ütleb meile: „Ma olen vaigistanud su süüdistajad.“ See tõde lõikab läbi kõik kisa ja kära rahuga, mis ületab kogu mõistuse.
Milline ilmutus! Me oleme õnnistatud ainuüksi seetõttu, et Jeesus on koos meiega. Immaanueli õnnistus – Jumal meiega (Matteuse 1:23) – saab Jesaja prohvetliku sõnumi põhjal hoopis uue tähenduse: „…ma olen sind hoidnud ja pannud rahvale seaduseks…jagama laastatud pärisosi.“ (Jesaja 49:8).
Kristuse ligiolu õnnistus pidi vaigistama kõik meie süüdistavad hääled. See vaigistamine leidis sõna otseses mõttes aset naise kaudu, kes tabati abielurikkumiselt (Johannese 8:1-11). Religioossed juhid tõid ta Jeesuse juurde, nõudes, et Temagi mõistaks ta hukka, kuigi salajas olid neid hoopis teised põhjused. Nad tahtsid hoopis Jeesust süüdistada!
Oled sa kunagi kuulnud kristlasi süüdistamas Jumalat milleski? Oma pastoraalses nõustamises kuulen seda pidevalt: „Jumal ei tegutse mu elus. Ma palun ustavalt, aga Ta ei vasta mulle. Olen teinud kõik, mis minu võimuses, aga Ta pole mind ikka veel vabaks teinud.“ See on just see, mida Saatan tahab, et me teeks: süüdistaks Jumalat oma südameis. See aga loob ühe lõputu sidumise ahela.
Jeesus reageeris nii selle abielurikkujast naise – kui ka Ta enda – süüdistajatele järgnevalt: „Jeesus ajas enese sirgu ja ütles neile: „Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!” (Johannese 8:7). Jumal polnud enam see, keda süüdistati. Jeesus suunas rambivalguse just nende peale, kellele see tegelikult kuulus ja nad reageerisid sellele üksteise järel lahkudes (Johannese 8:9).
Pane tähele, mida Jeesus sellele naisele ütles: „Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?” (Joh.8:10). Üks teine piiblitõlge ütleb seda järgnevalt: „Kus su süüdistajad nüüd on? Kus on need hääled, mis ütlevad, et oled patune ja lootusetu läbikukkuja? Nad on läinud! Nüüdsest olen mina sinu õigsus, olles vaigistanud nad kõik.“
Kui aga need hääled jätkavad su kõrvu hüüdmast ja kisendamast, kuuleme me siiski üht teist häält üle nende: „Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle.“ (Johannese 10:27). Kristuse hääl ütleb meile: „Ma olen vaigistanud su süüdistajad.“ See tõde lõikab läbi kõik kisa ja kära rahuga, mis ületab kogu mõistuse.