41-PÄEV
Kujuta ette, kui sa oleksid kohtunud Jeesusega 41-päeval – päev kohe peale Tema kiusatusi kõrbes. Ta pale oleks säranud. Ta oleks kiitnud ja ülistanud Isa selle eest, et Ta oli saavutanud suure võidu.
Sa oleksid näinud Jeesuse kiirgavat elu ja enesekindlust. Ta oli nüüd valmis seisma silmitsi põrgu vägedega, mistõttu Ta võttis julgelt suuna nende suurlinnade peale, mis mattunud pimedusse. Ta kuulutas evangeeliumi, olles kindel Jumala Sõnas. Ja Ta tervendas haigeid teadmisega, et Ta Isa on temaga.
Kui sa nüüd vaatad omaenese elu peale, siis näed sa hoopis vastupidist. Sa koged ikka veel oma kuiva kõrbeperioodi. Sa oled vaevu püsima jäänud erinevate Saatana rünnakute tõttu ja su hing on murtud. Ja sa ei suuda panna vastu mõttele, et: „Jeesus küll sellistest katsumustest läbi minema ei pidanud! Ta oli sellest kõigest lihtsalt üle.“
Sa võid näha mõnda jumalasulast, kes tundub olevat väga tugev usus. Tema tundub olevat nii veendunud Jumala ligiolus, et sa võid mõelda: „Ta pole iialgi olnud selliseid probleeme kui minul!“ Kuid kui sa vaid teaksid! Sa ei olnud seal, kui Jumal kutsus seda meest kõnelema ja juhtis ta siis kõrbe, kus teda hullult taga kiusati. Sind ei olnud seal, kui temalt piltlikult öeldes kõik võeti ja ta langes meeleheitesse. Ja sa ka ei tea, et sageli tema parimad jutlused sündisid just nimelt tema elu proovilepanekute kaudu.
Paulus hoiatab meid mitte mõõtma oma õigsust teiste omaga: „Me ei söanda endid nende sekka arvata või nendega kõrvutada, kes end ise teile soovitavad, sest nemad ei mõista, et nad mõõdavad end iseendaga ja kõrvutavad end iseendaga.“ (2 Korintlastele 10:12)
Meie ei suuda näha teiste südameisse. Kes oleks võinud 41-päeval arvata, et Jeesus oli just läbinud kohutava ja piinarikka kiusatuste aja? Kes oleks võinud arvata, et au, mis Temast kõikjale kiirgas, sündis tegelikult hullemast katsumusest kui keegi meist eales kogenud on?
Meie asi on vaadata ainult Jeesusele ja sõltuda ainuüksi Tema õigsusest ja pühadusest. Ta on andnud meile kõigile võrdsed võimalused selleks.
Jumal armastab sind keset su katsumusi. Tema enda Vaim on sind juhtinud sinna kõrbe. Kuid samas on Tema enda Poeg juba läinud sinu eel, mistõttu Ta teab täpselt, millest sa läbi lähed. Luba Tal siis viia lõpuni oma töö sinu sees, mille tulemusena sa oleksid veelgi enam sõltuv Temast ja usaldaksid Teda. Sest siis tuled sa sellest kõigest välja ühe kindla veendumuse –ja jumaliku kaastunde –ning jõuga, et aidata teisi.
Sa oleksid näinud Jeesuse kiirgavat elu ja enesekindlust. Ta oli nüüd valmis seisma silmitsi põrgu vägedega, mistõttu Ta võttis julgelt suuna nende suurlinnade peale, mis mattunud pimedusse. Ta kuulutas evangeeliumi, olles kindel Jumala Sõnas. Ja Ta tervendas haigeid teadmisega, et Ta Isa on temaga.
Kui sa nüüd vaatad omaenese elu peale, siis näed sa hoopis vastupidist. Sa koged ikka veel oma kuiva kõrbeperioodi. Sa oled vaevu püsima jäänud erinevate Saatana rünnakute tõttu ja su hing on murtud. Ja sa ei suuda panna vastu mõttele, et: „Jeesus küll sellistest katsumustest läbi minema ei pidanud! Ta oli sellest kõigest lihtsalt üle.“
Sa võid näha mõnda jumalasulast, kes tundub olevat väga tugev usus. Tema tundub olevat nii veendunud Jumala ligiolus, et sa võid mõelda: „Ta pole iialgi olnud selliseid probleeme kui minul!“ Kuid kui sa vaid teaksid! Sa ei olnud seal, kui Jumal kutsus seda meest kõnelema ja juhtis ta siis kõrbe, kus teda hullult taga kiusati. Sind ei olnud seal, kui temalt piltlikult öeldes kõik võeti ja ta langes meeleheitesse. Ja sa ka ei tea, et sageli tema parimad jutlused sündisid just nimelt tema elu proovilepanekute kaudu.
Paulus hoiatab meid mitte mõõtma oma õigsust teiste omaga: „Me ei söanda endid nende sekka arvata või nendega kõrvutada, kes end ise teile soovitavad, sest nemad ei mõista, et nad mõõdavad end iseendaga ja kõrvutavad end iseendaga.“ (2 Korintlastele 10:12)
Meie ei suuda näha teiste südameisse. Kes oleks võinud 41-päeval arvata, et Jeesus oli just läbinud kohutava ja piinarikka kiusatuste aja? Kes oleks võinud arvata, et au, mis Temast kõikjale kiirgas, sündis tegelikult hullemast katsumusest kui keegi meist eales kogenud on?
Meie asi on vaadata ainult Jeesusele ja sõltuda ainuüksi Tema õigsusest ja pühadusest. Ta on andnud meile kõigile võrdsed võimalused selleks.
Jumal armastab sind keset su katsumusi. Tema enda Vaim on sind juhtinud sinna kõrbe. Kuid samas on Tema enda Poeg juba läinud sinu eel, mistõttu Ta teab täpselt, millest sa läbi lähed. Luba Tal siis viia lõpuni oma töö sinu sees, mille tulemusena sa oleksid veelgi enam sõltuv Temast ja usaldaksid Teda. Sest siis tuled sa sellest kõigest välja ühe kindla veendumuse –ja jumaliku kaastunde –ning jõuga, et aidata teisi.