KÕRBETEEKOND
Dietrich Bonhoeffer, saksa teoloog, on kujutanud kristlast otsekui kedagi, kes püüab ületada merd, mis on täis hulpivaid jäätükke. Oma teekonnal pole sel kristlasel võimalik hetkekski hinge tõmmata, väljaarvatud oma usus, et Jumal kannab ta läbi. Ta ei saa kuhugi liiga kauaks seisma jääda, sest vastasel korral ta upuks. Tehes ühte sammu, peab ta juba vaatamata, kuhu järgmisena astuda. Tema all laiub sügav meri ja otse silme ees tume teadmatus – kuid eespoolt on alati Issand – kindel ja vankumatu! Kristlane ei näe veel maad, kuid ometigi on see olemas – tõotuse näol tema südames. Seega hoiab kristlasest rändur oma silmad kindlana lõppsihtpunktil.
Mulle meeldib mõelda elust kui kõrbeteekonnast – sellest, millest Iisraeli lapsed läbi läksid. Ja kuningas Joosafati lahing, koos kõigi Juuda lastega, on ka meie lahing (vt.2Ajaraamatu 20). Jah, tegu tõepoolest on kõrbega, kus tuleb ette nii madusid kui kuivanud allikaid; pisaratega täidetud orge ja vaenlase armeesid; kuuma liiva, põuda ja hiiglaslikke mägesid. Kuid kui Jumala lapsed ootasid vagusi Tema päästet, siis Ta ka kattis neile laua keset kõrbe – lastes sadada mannat otse taevast, hävitades ainuüksi oma jõuga kõik vaenlase väed, lastes veel tulla esile kaljust, eemaldades mürgi madude hammustustest, juhtides neid nii pilve kui tulesamba abil, andes neile nii piima kui mett ning tuues nad välja tõotatud maale. Seda kõike oma kõikvõimsa ja väelise käe läbi. Samas aga manitses Jumal neid rääkima sellest igale järgnevale põlvkonnale, öeldes: „See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi.“ (Sakarja 4:6)
Lõpeta abi otsimine valedest allikatest. Mine oma salajasse paika koos Jeesusega ja räägi Talle oma segadusest. Ütle Talle, et sul pole ühtegi teist kohta, kuhu minna. Ütle Talle, et sa usaldad ainult Teda kandmaks sind läbi. Sul saab tekkima kiusatusi hakata ise, omal käel, asju ajama. Sa tahad ise asjadest sotti saada ja mõtled, kas Jumal üldse ongi midagi tegemas? Kuid Peetrus võttis kõik need asjad kokku ühte lausesse, küsides: "Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad. „ (Johannese 6:68)
„Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole!“ (Jesaja 45:22)
„Aga mina vaatan Issanda poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind.“ (Miika 7:7)
Mulle meeldib mõelda elust kui kõrbeteekonnast – sellest, millest Iisraeli lapsed läbi läksid. Ja kuningas Joosafati lahing, koos kõigi Juuda lastega, on ka meie lahing (vt.2Ajaraamatu 20). Jah, tegu tõepoolest on kõrbega, kus tuleb ette nii madusid kui kuivanud allikaid; pisaratega täidetud orge ja vaenlase armeesid; kuuma liiva, põuda ja hiiglaslikke mägesid. Kuid kui Jumala lapsed ootasid vagusi Tema päästet, siis Ta ka kattis neile laua keset kõrbe – lastes sadada mannat otse taevast, hävitades ainuüksi oma jõuga kõik vaenlase väed, lastes veel tulla esile kaljust, eemaldades mürgi madude hammustustest, juhtides neid nii pilve kui tulesamba abil, andes neile nii piima kui mett ning tuues nad välja tõotatud maale. Seda kõike oma kõikvõimsa ja väelise käe läbi. Samas aga manitses Jumal neid rääkima sellest igale järgnevale põlvkonnale, öeldes: „See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi.“ (Sakarja 4:6)
Lõpeta abi otsimine valedest allikatest. Mine oma salajasse paika koos Jeesusega ja räägi Talle oma segadusest. Ütle Talle, et sul pole ühtegi teist kohta, kuhu minna. Ütle Talle, et sa usaldad ainult Teda kandmaks sind läbi. Sul saab tekkima kiusatusi hakata ise, omal käel, asju ajama. Sa tahad ise asjadest sotti saada ja mõtled, kas Jumal üldse ongi midagi tegemas? Kuid Peetrus võttis kõik need asjad kokku ühte lausesse, küsides: "Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad. „ (Johannese 6:68)
„Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole!“ (Jesaja 45:22)
„Aga mina vaatan Issanda poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind.“ (Miika 7:7)