TAOTLEDES KRISTUSES PEITUVAT VÄGE
Veetes viimased tunnid oma jüngritega, ütles Jeesus neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel.“ (Johannese 16:23). Ja siis ütles Tal: „Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!“ (Johannese 16:24)
Milline võrratu väide! Keset olukorda, kus nad parasjagu olid, hoiatas Kristus oma järgijaid, et Ta on minemas ära ja et nad ei näe Teda enam mõnda aega. Sama hingetõmbega aga kinnitas Ta ka neile, et neil saab olema ligipääs igale taeva õnnistusele. Kõik, mida nad nende saamiseks vaid tegema pidid, oli paluma Tema nimel.
Jeesus oli isiklikult õpetanud oma jüngreid koputama, otsima ja paluma Jumalalt. Neile oli esmalt õpetatud, et kõik õnnistused, mis lähtuvad Isalt – kogu arm, vägi ja jõud – on tegelikult peidus Kristuses. Ja nad oli kuulnud Kristust kuulutamas suurtele hulkadele: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Pojas. Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.“ (Johannese 14:12-14)
Kristuse sõnad jüngritele: „Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel.“ (Johannese 16:24) puudutavad mind väga sügavalt. Seda lugedes kuulen ma Issandat sosistamas mulle: „David, sa ei ole taotlenud seda väge, mille ma olen teinud kättesaadavaks sulle. Kõik, mida sa tegema pead, on lihtsalt paluma minu nimel.“
Ma usun, et järgmine asjaolu kurvastab aga Jumala südant veelgi rohkem kui ükskõik, milline meie patt või segu neist kõigist. Issandat kurvastab meie üha kasvav uskmatus Tema tõotustesse....meie kasvavad kahtlused Tema soovi vastata meie palvetele....ja inimesed, kes üha vähem taotlevad väge, mis on peidus Kristuses.
Ükskõik, kui palju sa ka pole palunud Kristuse sarnaseks muutumise pärast – see kõik on tühine võrreldes vaimuliku tarkusega, mis on varuks Tema varaaitades. Palu julgelt ja suurelt! Palu tarkust, palu juhtnööre, palu ilmutusi. Kuid tee seda kõike usus ja mitte kaheldes.
Milline võrratu väide! Keset olukorda, kus nad parasjagu olid, hoiatas Kristus oma järgijaid, et Ta on minemas ära ja et nad ei näe Teda enam mõnda aega. Sama hingetõmbega aga kinnitas Ta ka neile, et neil saab olema ligipääs igale taeva õnnistusele. Kõik, mida nad nende saamiseks vaid tegema pidid, oli paluma Tema nimel.
Jeesus oli isiklikult õpetanud oma jüngreid koputama, otsima ja paluma Jumalalt. Neile oli esmalt õpetatud, et kõik õnnistused, mis lähtuvad Isalt – kogu arm, vägi ja jõud – on tegelikult peidus Kristuses. Ja nad oli kuulnud Kristust kuulutamas suurtele hulkadele: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Pojas. Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.“ (Johannese 14:12-14)
Kristuse sõnad jüngritele: „Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel.“ (Johannese 16:24) puudutavad mind väga sügavalt. Seda lugedes kuulen ma Issandat sosistamas mulle: „David, sa ei ole taotlenud seda väge, mille ma olen teinud kättesaadavaks sulle. Kõik, mida sa tegema pead, on lihtsalt paluma minu nimel.“
Ma usun, et järgmine asjaolu kurvastab aga Jumala südant veelgi rohkem kui ükskõik, milline meie patt või segu neist kõigist. Issandat kurvastab meie üha kasvav uskmatus Tema tõotustesse....meie kasvavad kahtlused Tema soovi vastata meie palvetele....ja inimesed, kes üha vähem taotlevad väge, mis on peidus Kristuses.
Ükskõik, kui palju sa ka pole palunud Kristuse sarnaseks muutumise pärast – see kõik on tühine võrreldes vaimuliku tarkusega, mis on varuks Tema varaaitades. Palu julgelt ja suurelt! Palu tarkust, palu juhtnööre, palu ilmutusi. Kuid tee seda kõike usus ja mitte kaheldes.