VAIMSE JÕU SALADUS
„Sest nõnda ütleb Issand Jumal, Iisraeli Püha: Pöördudes ja vaikseks jäädes te pääseksite,
rahus ja lootuses oleks teie jõud...“ (Jesaja 30:15)
Siin peitub Jumala saladus, mis puudutab vaimset jõudu: „Rahus ja lootuses peitub teie jõud.“ Antud kontekstis tähendab sõna rahu heebrea keeles „puhkust“, mis omakorda tähendab aga rahulikkust, lõdvestust, ärevusest vaba olemist; vagusi olemist, kellegi teise toele tuginemist.
Mitte just paljud tänapäeva kristlased omavad sellist rahu ja kindlust. Suurem osa neist on kaasatud pööraselt kiiresse elutemposse, ajades hullumeelselt taga nii rikkust, vara kui ka naudinguid. Seda isegi jumalariigitöös. Jumala sulased tormavad ringi muretsedes ja hirmu tundes, otsides vastuseid erinevatelt konverentsidelt, seminaridelt ja enim-müüdud raamatutest. Igaüks vajab juhtnööre ja lahendusi – midagi, mis rahustaks nende hinge. Kuid nad otsivad seda kõike igalt poolt mujalt kui Jumala juurest. Nad ei mõista, et Jumal on juba andnud neile oma sõna Jesaja kaudu: kui nad ei pöördu Tema kui oma allika poole, lõppevad nende jõupingutused valus ja segaduses.
Jesaja kirjeldab, mida Jumala õigsus peaks korda saatma meie sees: „Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek.“ (Jesaja 32:17). Kui me tõesti elame õigsuses, on meie elu ka täidetud hingamise, rahuliku südame ja Jumala rahuga.
Kui Jesaja vaatas enese ümber, nägi ta Jumala rahvast tormamas Egiptuse poole abi saamiseks, pannes oma usu ja lootuse inimeste, hobuste ja vankrite peale. Saadikud tulid ja läksid. Juhid pidasid kiirekorralisi strateegia-koosolekuid. Kõik olid paanikas, halades: „Mida küll teha?“
Jesaja kinnitas neile, et: „See ei pea olema nii. Pöörduge oma üleastumistest ja parandage meelt teiste peale lootmisest. Pöörduge Jumala poole ja Tema katab teid oma rahuga. Ta annab teile jõu ja hingamise keset igat olukorda, millega silmitsi seisate.“
rahus ja lootuses oleks teie jõud...“ (Jesaja 30:15)
Siin peitub Jumala saladus, mis puudutab vaimset jõudu: „Rahus ja lootuses peitub teie jõud.“ Antud kontekstis tähendab sõna rahu heebrea keeles „puhkust“, mis omakorda tähendab aga rahulikkust, lõdvestust, ärevusest vaba olemist; vagusi olemist, kellegi teise toele tuginemist.
Mitte just paljud tänapäeva kristlased omavad sellist rahu ja kindlust. Suurem osa neist on kaasatud pööraselt kiiresse elutemposse, ajades hullumeelselt taga nii rikkust, vara kui ka naudinguid. Seda isegi jumalariigitöös. Jumala sulased tormavad ringi muretsedes ja hirmu tundes, otsides vastuseid erinevatelt konverentsidelt, seminaridelt ja enim-müüdud raamatutest. Igaüks vajab juhtnööre ja lahendusi – midagi, mis rahustaks nende hinge. Kuid nad otsivad seda kõike igalt poolt mujalt kui Jumala juurest. Nad ei mõista, et Jumal on juba andnud neile oma sõna Jesaja kaudu: kui nad ei pöördu Tema kui oma allika poole, lõppevad nende jõupingutused valus ja segaduses.
Jesaja kirjeldab, mida Jumala õigsus peaks korda saatma meie sees: „Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek.“ (Jesaja 32:17). Kui me tõesti elame õigsuses, on meie elu ka täidetud hingamise, rahuliku südame ja Jumala rahuga.
Kui Jesaja vaatas enese ümber, nägi ta Jumala rahvast tormamas Egiptuse poole abi saamiseks, pannes oma usu ja lootuse inimeste, hobuste ja vankrite peale. Saadikud tulid ja läksid. Juhid pidasid kiirekorralisi strateegia-koosolekuid. Kõik olid paanikas, halades: „Mida küll teha?“
Jesaja kinnitas neile, et: „See ei pea olema nii. Pöörduge oma üleastumistest ja parandage meelt teiste peale lootmisest. Pöörduge Jumala poole ja Tema katab teid oma rahuga. Ta annab teile jõu ja hingamise keset igat olukorda, millega silmitsi seisate.“