MEIE EESTKOSTJA
“Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda.” (Heebrea 7:25).
Mida peab Pühakiri silmas, kui see ütleb, et Jeesus palub meie eest? Ma usun, et see teema on niivõrd sügav, majesteetlik ja väljaspool igasugust inimlikku arusaamist, et ma lausa värisen seda teemat puudutades. Piiblitundjatel on selle teema kohta mitmeid arvamusi.
Ma hakkan läbi palve ja Püha Vaimu juhtimist usaldades vähehaaval sellest imelisest teemast aru saama. Hiljuti palvetasin ma lihtsalt nii: “Issand, kuidas mõjutavad sinu taevased eestpalved minu elu? Sinu Sõna ütleb, et sina seisad Isa ees minu eest. Missugust tähendust omab see minu igapäevases osaduses sinuga?”
Inglise keeles tähendab sõna eestpalve “teise eest anumist”. See räägib kellestki, kes asub teiste ees sinu kohale, kostes või anudes sinu asjade pärast. Sellist definitsooni kuuldes kujutad sa Kristust ette pidevalt Jumala ees sinu eest anumas, paludes halastust, andestust, armu ja õnnistusi? Minu arvates kujutab see meie taevast Isa kitsina. Ma lihtsalt keeldun uskumast, et armu peab meie armastavalt Jumalalt välja kangutama. Kui me limiteerime end sellise kitsarinnalise eestpalve definitsiooniga, siis ei mõista me kunagi sügavamal vaimsel tasandil, mida Kristus meie jaoks teeb.
Piibel kuulutab, et mu taevane Isa teab mu vajadusi enne, kui ma nendele temalt vastust palun. Ja tihtipeale ta katab mu vajadused enne, kui ma nende pärast palvetada jõuan. Seepärast on mul raske uskuda, et Jumala enda Poeg peab temalt midagi anuma. Lisaks ütleb Pühakiri, et Isa on oma Pojale juba kõik asjad usaldanud: “Sest Temas elab kogu Jumala täius ihulikult” (Koloslastele 2:9).
Ma ei väida teadvat kõike Kristuse eestpalvete kohta meie pärast. Aga ma usun, et mida iganes meie ülempreester teeb oma eestpalvetes meie jaoks, on see väga lihtne. Ja ma usun, et eestpalve on otseselt seotud tema ihu kasvuga siin maa peal. Ta töötab, varustades iga ihu liigest ja osa väe ja jõuga.
Mida peab Pühakiri silmas, kui see ütleb, et Jeesus palub meie eest? Ma usun, et see teema on niivõrd sügav, majesteetlik ja väljaspool igasugust inimlikku arusaamist, et ma lausa värisen seda teemat puudutades. Piiblitundjatel on selle teema kohta mitmeid arvamusi.
Ma hakkan läbi palve ja Püha Vaimu juhtimist usaldades vähehaaval sellest imelisest teemast aru saama. Hiljuti palvetasin ma lihtsalt nii: “Issand, kuidas mõjutavad sinu taevased eestpalved minu elu? Sinu Sõna ütleb, et sina seisad Isa ees minu eest. Missugust tähendust omab see minu igapäevases osaduses sinuga?”
Inglise keeles tähendab sõna eestpalve “teise eest anumist”. See räägib kellestki, kes asub teiste ees sinu kohale, kostes või anudes sinu asjade pärast. Sellist definitsooni kuuldes kujutad sa Kristust ette pidevalt Jumala ees sinu eest anumas, paludes halastust, andestust, armu ja õnnistusi? Minu arvates kujutab see meie taevast Isa kitsina. Ma lihtsalt keeldun uskumast, et armu peab meie armastavalt Jumalalt välja kangutama. Kui me limiteerime end sellise kitsarinnalise eestpalve definitsiooniga, siis ei mõista me kunagi sügavamal vaimsel tasandil, mida Kristus meie jaoks teeb.
Piibel kuulutab, et mu taevane Isa teab mu vajadusi enne, kui ma nendele temalt vastust palun. Ja tihtipeale ta katab mu vajadused enne, kui ma nende pärast palvetada jõuan. Seepärast on mul raske uskuda, et Jumala enda Poeg peab temalt midagi anuma. Lisaks ütleb Pühakiri, et Isa on oma Pojale juba kõik asjad usaldanud: “Sest Temas elab kogu Jumala täius ihulikult” (Koloslastele 2:9).
Ma ei väida teadvat kõike Kristuse eestpalvete kohta meie pärast. Aga ma usun, et mida iganes meie ülempreester teeb oma eestpalvetes meie jaoks, on see väga lihtne. Ja ma usun, et eestpalve on otseselt seotud tema ihu kasvuga siin maa peal. Ta töötab, varustades iga ihu liigest ja osa väe ja jõuga.