JUMALA VASTUTULEV ARMASTUS

„Sest sa tulid temale vastu heade õnnistustega; sa panid temale pähe kuldkrooni.“ (Psalmid 21:3) Piibellikus mõistes viitab see „vastu tulemine“ ka „ootusele, eelnemisele ja asjade täitumisele enneaegselt; võlgade ennetähtaegsele tasumisele.“ Veelgi enam, peaaegu igal võimalikul juhul viitab see ka millelegi meeldivale.

Jesaja annab meile pisut aimu sellest meeldivast. See lähtub Jumalast, kes näeb vajadust ja täidab selle enneaegselt: „Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.“ (Jesaja 65:24)

See salm loob meile võrratu pildi Jumala imelisest armastusest meie vastu. On ilmselge, et Ta on aldis õnnistama meid; nii valmis tooma esile oma armastava helduse meie eludes, et Ta isegi ei suuda ära oodata, kuni me Talle oma vajadustest räägime. Seetõttu Ta lihtsalt „sekkub mängu“ ja toob esile oma armastuse, armu ja halastuse, mis pakub Talle ütlemata suurt naudingut.

See ongi see, millest Taavet 21 Psalmis räägib: „Issand, sa valad oma õnnistused ja armastava helduse mu ette, enne kui ma isegi küsida jõuan. Ja sa pakud mulle nii palju enamat kui ma suudaks eales paluda.“

Taavet viitab siin teatud võrratutele tegudele, mida Jumal tema heaks vaimulikus mõttes tegi. See oli midagi, mis andis Taavetile võidu tema vaenlaste üle, vastused tema palvetele, ülevoolava väe ja kirjeldamatu rõõmu. Ja Jumal tegi seda kõike isegi enne, kui ta jõudis paluda, valada oma südame välja Ta ees või tuua esile oma soovid. Ja kui Taavet lõpuks saigi oma südame väljavalatud, leidis ta, et Jumal oli juba kandnud hoolt tema vaenlaste võitmise eest. Taaveti võit oli kindlustatud juba ammu enne tema lahinguvälja lähedalegi jõudmist.

Taavet hoidis kinni neist tõotustest. Esimene asi, mis ta tegi, oli see, et ta otsustas enam mitte vaadata oma vaenlastele. See omakorda tingis aga selle, et ta ei halanud enam oma raskuste pärast ega püüdnud sotti saada sellest, miks ta ühe või teise katsumuse lõksu oli sattunud. Kõige selle asemel ammutas ta jõudu ilmutusest Jumala armastuse ja helduse kohta, mille sõnum peitus järgnevas: „Ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.“ (Psalmid 18:20)

See on midagi, mida Jumal igatseb iga ühe oma lapse jaoks, kui vaenlane ründab otsekui võimas voog. Jumal „tuleb meile vastu“ oma armastusega. Ehk teisisõnu Ta ütleb: „Sa võid küll olla haavatud, kuid see ei oma tähtsust, sest ma olen juba teinud sind võidukaks.“