OLED SA ARMULINE?

„Sinu halastus, Issand, on suur.“ (Psalmid 119:156) „Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt. Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.“ (Psalmid 145:8-9)

Tahaksin küsida sinult ühe küsimuse, mida ma endaltki hiljaaegu küsisin: oled sa armuline inimene? Enamus meist vastaks: „Ma arvan, et ma olen armuline. Oma parima võime kohaselt püüan kaasa tunda neile, kes kannatavad. Kogen oma Kristuses olevate õdede-vendade valu ja püüan neid aidata. Annan ka oma parima, et aidata oma hädas olevaid naabreid. Ja kui inimesed mulle haiget teevad, annan neile andeks ega pea viha nende vastu.“ Ma usun, et kõik tõelised kristlased omavad üsna suurel hulgal armulikkust nende suhtes, kes on haigetsaanud ja „kadunud“. Ja tänu Jumalale selle eest! Kuid kurb tõsiasi on see, et Jumala Sõna paljastab paljudes meis suurel hulgal sügavaid eelarvamuste juuri ja üsna kitsast arusaama armulikkusest.

 

Enamus religioonidel, mis kuulutavad jumalakartlikkust, on doktriin või usutunnistus, mis ütleb: „Jumala imelised, armastavad armuannid ulatuvad kogu inimkonnani.” Jeesuse järgijatena räägime me nii palju Tema imelistest armuandidest kogu maailmale kui samas tegelik tõde peitub järgnevas:

 

On väga palju inimesi, kelle jaoks suur hulk kristlasi piirab Jumala armu. Mõtlen siinkohal prostituutide peale, kes töötavad bordellides. Mõtlen inimestele Aafrikas ja teistel mandritel, kes tuhandetena surevad AIDS’i. Mõtlen homode peale, kes kannatavad pideva südamevalu ja vaimse piina all; katsumuste peale nende eludes ja nende peale, kes joovad end oimetuks, et summutada oma elus kogetavat valu.

 

Tuginedes sellele, mida ma loen Piiblist, ei näe ma küll kusagil, et mu Päästja pööraks selja meeleheitlikule appihüüule, mis lähtub kas prostituudi, homo, narkosõltlase või alkohooliku huulilt, kes kõik on langenud sügavale põhja. Seetõttu, Tema kogudusena – Kristuse ihu  esindajatena siin maa peal – ei tohiks me hüljata kedagi, kes hüüab appi kogemaks armu ja vabastust.

 

Me võib-olla pole isegi teadlikud neist eelarvamustest kui ühtäkki nad on me ees, tuues me südamed tõetunnetusele. Seetõttu, kui sa nüüd kõige selle valguses mõtled omaenda elule, luba mul küsida veelkord: kas sa oled armuline, õrn ja armastav? Kujutan ette paljusid lugejaid ütlemas: „Jah olen!“ Samas, küsi seda nende käest, kes on su ümber – su pere, su kolleegid, sõbrad ja naabrid; tuttavad, kel teistsugune nahavärv – ja vaata, mida nemad vastavad.