RAHU JA ARMU TEILE MEIE ISALT, JUMALALT
“Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks
tänuütlemisega palumises ja anumises.“ (Filiplastele 4:6).
Mina usun, et palves, mis liidetud usuga, peitub vastus kõigele. Paulus kasutab sõna „kõiges“, mis tähendab seda, et „Paluge kõige pärast! Ja tänage juba ette, et teie palveid võetakse kuulda ja neile vastatakse.“ Palve on midagi, mida me peaksime praktiseerima esmajärjekorras ja mitte alles siis, kui kõik meie püüdlused kasutada muid variante, on läbi kukkunud. „Aga otsige esiti Jumala riiki!“ (Matteuse 6:33)
Nii paljud tänapäeva kristlased on Saatana väntsutada. Nende kodudes möllab kui keeristorm, nad on koormatud ja vaevatud hirmust ning süütundest ja igasugu hädad ründavad neid kõigist paigust. Probleemid, millega oma teenistuses kristlaste poolt saadud kirjadest kokku puutume, on hingematvad.
Kurb tõsiasi on aga see, et ainuüksi vähesed neist raskustega silmitsi seisvatest usklikest pöörduvad Issanda poole püsivas palves. Vaid üksikud võtavad igapäevaselt ja järjepidevalt kvaliteetaega Issanda jaoks. Sageli võtab meeleheide maad just seetõttu, et inimesed ei lähe oma salajasse paika valamaks välja oma kurbust ja kergendamaks südant Issanda ees. Selle asemel jagavad nad kõigist oma probleemidest hoopis sõprade, -pastorite –ja nõustajatega, jättes täielikult kõrvale Issanda, kes tegelikult ootab neid. Meie jaoks on palve alles viimane võimalus.
Kas tänapäeva põlvkond kurvastab Jumalat sama palju, kui tolleaegne Iisrael? Ta ütles nende kohta:
„Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.“ (Jeremija 2:32)
Jumalal on hea meel, kui me jookseme eelkõige Tema palge ette; kui me võtame spetsiaalselt aega, et olla ainuüksi Temaga, valades välja oma südamesoppide kõige sügavaimad tunded ja palved. Meil pole mingit õigust väita, et me armastame Issandat, kui me ei veeda regulaarselt aega Temaga. Ta võtab kuulda su palveid ja vastab sulle. Kuid Ta vajab ainuüksi sind, et Ta võiks kõneleda sulle vaiksetel hetkedel.
Sisenedes iga päev Issanda ligiollu, on minu kõige suurimaks palveks, et Püha Vaim võiks avada mulle Jumala Sõna, et ma võiks tõesti olla otsekui Tema häälekajaks. Ma usun, et minu Kristuse ihule jagatavad sõnumid toovad kaasa nii kosutust kui ka patu tunnetuse, õhutades kristlasi üles elule õigsuses.
Palun võta siis kvaliteetaega Issanda jaoks, usaldades kõik oma palved ja anumised Tema hoolde.
tänuütlemisega palumises ja anumises.“ (Filiplastele 4:6).
Mina usun, et palves, mis liidetud usuga, peitub vastus kõigele. Paulus kasutab sõna „kõiges“, mis tähendab seda, et „Paluge kõige pärast! Ja tänage juba ette, et teie palveid võetakse kuulda ja neile vastatakse.“ Palve on midagi, mida me peaksime praktiseerima esmajärjekorras ja mitte alles siis, kui kõik meie püüdlused kasutada muid variante, on läbi kukkunud. „Aga otsige esiti Jumala riiki!“ (Matteuse 6:33)
Nii paljud tänapäeva kristlased on Saatana väntsutada. Nende kodudes möllab kui keeristorm, nad on koormatud ja vaevatud hirmust ning süütundest ja igasugu hädad ründavad neid kõigist paigust. Probleemid, millega oma teenistuses kristlaste poolt saadud kirjadest kokku puutume, on hingematvad.
Kurb tõsiasi on aga see, et ainuüksi vähesed neist raskustega silmitsi seisvatest usklikest pöörduvad Issanda poole püsivas palves. Vaid üksikud võtavad igapäevaselt ja järjepidevalt kvaliteetaega Issanda jaoks. Sageli võtab meeleheide maad just seetõttu, et inimesed ei lähe oma salajasse paika valamaks välja oma kurbust ja kergendamaks südant Issanda ees. Selle asemel jagavad nad kõigist oma probleemidest hoopis sõprade, -pastorite –ja nõustajatega, jättes täielikult kõrvale Issanda, kes tegelikult ootab neid. Meie jaoks on palve alles viimane võimalus.
Kas tänapäeva põlvkond kurvastab Jumalat sama palju, kui tolleaegne Iisrael? Ta ütles nende kohta:
„Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.“ (Jeremija 2:32)
Jumalal on hea meel, kui me jookseme eelkõige Tema palge ette; kui me võtame spetsiaalselt aega, et olla ainuüksi Temaga, valades välja oma südamesoppide kõige sügavaimad tunded ja palved. Meil pole mingit õigust väita, et me armastame Issandat, kui me ei veeda regulaarselt aega Temaga. Ta võtab kuulda su palveid ja vastab sulle. Kuid Ta vajab ainuüksi sind, et Ta võiks kõneleda sulle vaiksetel hetkedel.
Sisenedes iga päev Issanda ligiollu, on minu kõige suurimaks palveks, et Püha Vaim võiks avada mulle Jumala Sõna, et ma võiks tõesti olla otsekui Tema häälekajaks. Ma usun, et minu Kristuse ihule jagatavad sõnumid toovad kaasa nii kosutust kui ka patu tunnetuse, õhutades kristlasi üles elule õigsuses.
Palun võta siis kvaliteetaega Issanda jaoks, usaldades kõik oma palved ja anumised Tema hoolde.