ANDESTUSE VÄGI

Andestus ei ole vaid ühekordne tegu, vaid eluviis, mis loodud selleks, et juhtida meid Kristuse õnnistuste sisse. „Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma Isa lapsiks, kes on taevas.“ (Matteuse 5:44-45)

Jeesuse sõnade kohaselt ei ole andestuse puhul tegu meiepoolse valiku ja otsusega, kellele me andestame ja kellele mitte. Me ei saa öelda, et: „Sina oled mulle liiga palju haiget teinud – sulle ma ei andesta!“ Kristus ütleb meile: „Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee seda sama?“ (Matteuse 5:46)

Vahet pole, kelle vastu me vimma kanname. Kui me sellest kümne küünega kinni hoiame, viib see meid kibestumiseni, mis mürgitab iga väiksemagi valdkonna me elus. Andestamatus toob kaasa vaimse põua, nõrkuse ja usu kaotuse, mis ei mõjuta ainuüksi meid, aga ka kõiki teisi meie ümber.

Oma 50-aastase teenistusaja jooksul olen näinud kohutavaid hävinguid inimeste eludes, kes on hoidnud kinni andestamatusest. Teisalt aga näinud ka andestava meelsuse imelist au. Andestus muudab elusid, paisates sellega otsekui taevaluugid valla. See täidab meie astja vaimulike õnnistustega, tuues kaasa täiusliku rahu, rõõmu ja hingamise Pühas Vaimus. Jeesuse õpetussõnad sel teemal on väga konkreetsed ja kui sa tahad elada ja viibida selles võrratus õnnistuste atmosfääris, pead sa omaks võtma ka Tema sõnad.

„Sest kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie Taevane Isa ka teile andeks. Aga kui te inimestele nende eksimusi andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.“ (Matteuse 6:14-15). Siinkohal on oluline asja õigesti mõista: Jumal ei kauple siin meiega! Tema mõte ei peitu selles, et: „Kuna sina oled andestanud teistele, andestan mina ka sulle.“ Meie ei suuda iialgi teenida välja Jumala andestust! Ainuüksi Kristuse veri suudab kustutada kõik meie patud.

Pigem ütleb Kristus: „Täielik pattude ülestunnistus eeldab teistele andestamist. Sest kui sa hoiad kinni mõnest kibestumisest, pole sa täiel määral tunnistanud oma pattu. Tõeline meeleparandus tähendab tunnistada üles ja hüljata kõik viha ning lüüa risti kõik kibestumised. Kõik, mis on vähem sellest, pole meeleparandus!“

Kogu ülaltoodu käib käsikäes Jeesuse sõnadega: „Õndsad on armulised.“ (Matteuse 5:7). Ehk Tema mõte selle taga on: „Andesta teistele, et võiksid liikuda edasi jumalalapsele kuuluvate õnnistuste ja rõõmu sisse. Sest siis saab Jumal valada välja oma armastuse allikaist. Ühtlasi ilmutad sa andestades kogu maailmale ka Isa loomust.