ISA TEAB
Jeesus kutsub meid elama oma elusid viisil, mis ei muretse vähimalgi määral homse päeva pärast ja usaldab kogu meie tuleviku täielikult Tema kätte. Jeesus ütleb meile Matteuse 6:31-34: ”Ärge siis hakake muretsema, öeldes: "Mis me sööme?" või "Mis me joome?" või "Millega me riietume?" (Sest kõike seda taotlevad paganad.) Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.”
Need Jeesuse sõnad ei tähenda seda, et me ei peaks planeerima või võtma midagi ette oma tuleviku suhtes. Pigem tähendavad need seda, et: ”Ära muretse ega pabista oma homse pärast!” Kui sa veidigi järele mõtled, siis näed, et enamus meie muresid on seotud sellega ”mis võib juhtuda homme”. Kolm väikest sõna ”Mis siis, kui” kummitavad meid pidevalt. ”Mis siis kui majandus langeb ja ma kaotan töökoha? Kuidas ma oma laenu tagasi maksan? Kuidas mu pere toime tuleb? Mis saab siis, kui ma kaotan Haigekassa kindlustuse ja samas jään haigeks või vajan haiglaravi? See laostab meid täiega! Või kui mu usk mind rasketel aegadel alt veab?” Meil kõigil on tuhandeid muresid seoses “Mis siis, kui”-dega.
Kuid Jeesus katkestab need meie ”Mis siis, kui”’d ja ütleb meile: ”Teie Taevane Isa teab, kuidas teie eest hoolt kanda! Te ei pea muretsema. Teie Isa teab, et te vajate kõiki neid asju ja Ta iialgi ei jäta teid. Ta on ustav, et toita teid, riietada teid ja varustada teid kõige vajaminevaga.”
“Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid…Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist. Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised!” (Matteuse 6:26, 28-30).
Meil pole vähimatki probleemi anda Issandale üle kõik oma eilsed päevad ja mineviku patud. Me oleme kindlad, et Ta andestab meile kõik meie mineviku läbikukkumised, hirmud ja kahtlused. Miks ei võiks me siis teha sedasama ka oma homsetega? Tegelikkus seisneb aga selles, et enamus meist hoiab kiivalt kinni oma tulevikust, soovides omada õigust oma unistustele. Me teeme oma plaanid iseseisvalt ja lahus Jumalast, paludes Tal hiljem õnnistada ja täita neid unistusi ja plaane.