TOIDA MU LAMBAID

Kui ma palusin Pühal Vaimul näidata mulle, kuidas kaitsta end eiramise eest, juhtis Ta mu mõtted Peetruse kõrvalekaldumise ja seejärel täieliku uuenemise juurde. See mees oli eitanud Kristust, isegi vandudes oma süüdistajate ees, et: „Ma ei tunne teda!“

Aga mis siis juhtus? Mis viis Peetruse nii kaugele? Selleks oli uhkus, mis omakorda lähtus enese õigsusest ja hooplemisest. See jünger oli öelnud nii iseendale kui teistele: „Minu armastus Jeesuse vastu ei jahtu iial. Ma olen jõudnud oma usus punkti, kus mind pole vaja enam hoiatada. Teised võivad küll eksida ja kõikuda, aga mina annan elu oma Issanda eest!“

Ometigi oli Peetrus esimene kõigist jüngrite seast, kes vandus raskustele alla. Ta hülgas oma kutsumise ja pöördus tagasi oma vana ameti juurde, öeldes teistele: „Ma lähen kalale.“ Mida ta aga sellega tegelikult mõtles, oli: „Ma ei jaksa enam. Ma arvasin, et ma ei põru kunagi, aga keegi pole iialgi vedanud Jumalat nii rängalt alt, kui mina seda tegin. Ma lihtsalt ei tule selle võitlusega enam toime.“

Selleks ajaks oli Peetrus oma Jeesuse hülgamisest juba meelt parandanud ja ta oli taas ülesehitatud Jeesuse armastuses. Oma sisemuses oli ta aga endiselt läbikukkunud mees.

Ajal, mil Jeesus ootas oma jüngreid tagasi kaldale, oli Peetruse elu koha pealt kõik veel lahtine. Ainuüksi sellest ei piisanud, et Peetrus oli taastatud ja kindel oma päästes. Sellest ei piisanud, et ta palus ja paastus nii nagu iga teinegi pühendunud usklik teeks. Ei. Teema, millele Kristus tahtis Peetruse elu juures tähelepanu juhtida, oli hülgamine ühel teisel moel. Lubage ma selgitan.

Kui kogu see kamp kaldal lõkke ääres süües ja osadust pidades istus, küsis Jeesus Peetruselt kolm korda: „Kas sa armastad mind enam kui kõiki teisi?“ Ja Peetrus vastas igal korral: „Jah Issand, sa ju tead, et armastan.“, mispeale Jeesus vastas: „Toida mu lambaid.“ Pange tähele – Jeesus ei tuletanud talle meelde, et on tarvis olla valvel ja paluda või et on vaja innukalt Jumala Sõna uurida. Jeesus eeldas, et need teemad on juba rohkem kui hästi omandatud. Juhis, mille Ta Peetrusele andis, oli: „Toida mu lambaid!“

Mina usun, et selle lihtsa fraasi läbi juhatas Jeesus Peetrust kaitsma end eiramise eest. Ta oleks otsekui öelnud: „Ma tahan, et sa unustaksid oma läbikukkumise ja selle, et sa minust eemale tõmbusid. Sest sa oled tulnud tagasi ja ma olen andestanud sulle ning taastanud su. Seetõttu on oluline pöörata oma pilk ära kõigilt kahtlustelt, läbikukkumistelt ja probleemidelt. Ja viis, kuidas seda teha, on mitte eirata mu rahvast, aga teenida nende vajadusi. Nõnda nagu Isa on läkitanud mind, nõnda läkitan ka mina sinu.“