OLGE RÕÕMSAD ISSANDAS
“Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!” (Filiplastele 4:4). Need on Pauluse kokkuvõtvad sõnad Filiplastele. Ta ei öelnud neile “Ma olen vangis ja need ahelad on mulle suureks õnnistuseks. Küll ma olen ikka rõõmus nende kannatuste üle!” Olen kindel, et Paulus palvetas iga päev oma vabastamise pärast ja hüüdis Jumala poole saamaks jõudu vastu pidada. Isegi Jeesus, keset oma suurimat katsumust ja piina, hüüdis Isa poole: ”Miks sa oled mind maha jätnud?” Nõnda on ka meie esmaseks reaktsiooniks keset kannatusi hüüda: ”Miks?”, kuid Jumal võtab seda kannatlikul meelel kuulda.
Samas on Ta oma Sõna läbi andnud meile võimaluse saada vastused kõikidele oma ”aga kui’dele ja ”miks’idele”. Paulus ütles: ”Ahelais olles või evangeeliumi eest seistes saab Kristus ometigi kuulutatud ja sellest ma rõõmustan.” Ehk teisisõnu: ”Ma olen veendunud, et Jumala Sõna kehtib minu tunnete puhul ka keset kannatusi ja ma olen otsustanud püsida kindlana, et mitte häbivääristada evangeeliumi või kahandada selle mõju.”
”Fakt on see, Kristus saab kuulutatud läbi minu rahuliku meele; läbi minu püsivuse keset raskusi. Igaüks, kes mind näeb, võib veenduda, et evangeelium, mida ma kuulutan, on see, mis mind kannab. Ta on tõestuseks sellest, et Jumal võib võtta ükskõik, kelle ja kanda ta läbi ükskõik, millisest olukorrast, tulest või veest ning Tema evangeelium saab kuulutatud nende kogemuste kaudu.”
Siin on sõnum, mida ma kuulen Paulust ja Aabrahami ütlevat: Me ei pea tegema midagi suurt Jumala jaoks. Peame ainult usaldama teda. Meie rida on usaldada oma elud Jumala kätte ja uskuda, et Tema kannab hoolt meie eest. Ainuüksi seda tehes saab Tema evangeelium kuulutatud ja seda sõltumata meie olukordadest. Kristus ilmub meile aga eriti just keset raskeid olukordi.
Üks meie koguduse vanemaist, Sam, ütles mulle kord: ”Pastor David, see viis, kuidas sa reageerid raskustele, on mulle väga suureks tunnistuseks.” Mida Sam aga ei teadnud, oli see, et tema elu on otsekui jutlus minu jaoks. Ta peab elama kroonilise valuga, mis laseb tal öö jooksul magada heal juhul vaid paar tundi. Kuid vaatamata pidevale närivale valule, on ta pühendumine Issandale suureks tunnistuseks meile kõigile. Tema elu kuulutab Kristusest sama võimsalt kui ükskõik, milline Pauluse jutlus.
Seega, kas Kristus paistab välja keset sinu hetke katsumusi? Kas su pere näeb evangeeliumit toimimas su elus? Või näevad nad hoopis paanilist ja meeleheitlikku kahtlemist Jumala ustavuses? Kuidas sa reageerid oma elu katsumustele ja raskustele?