SAMA AU

“Kes aga mind armastab, seda armastab minu Isa ja mina tahan teda armastada ja iseennast temale ilmutada.“ (Johannese 14:21). “Et nemad kõik oleksid üks, nõnda nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki meis oleksid....selle au, mille sina andsid mulle, olen mina andnud neile; et nad oleksid üks, nõnda nagu meie oleme üks: mina nendes ja sina minus, et nad täielikult saaksid üheks.” (Johannese 17:21-23).

Vaadake seda teist, kaldkirjas kirjutatud lõiku. Jeesuse otsene mõte seal on, et: „See au, mille sina, Isa, oled mulle andnud, olen mina omakorda andnud edasi neile.“ Kristus esitab ühe võrratu väite siin. Ta ütleb, et meile on antud seesama au, mille Isa on Tallegi andnud. Milline imeline mõte! Samas, mis on see au, mis Kristusele anti ja kuidas meie elud seda peegeldavad? Sest au puhul pole tegu mingi aura- või emotsiooniga, vaid otsese ligipääsuga Taeva Isa juurde!

Jeesus muutis ligipääsu Isa juurde väga lihtsaks me jaoks, avades taevariigi ukse läbi risti: „...sest Tema läbi on meil mõlemail ligipääs ühes Vaimus Isa juurde.“ (Efeslastele 2:18). Sõna „ligipääs“ viitab õigusele siseneda. See viitab nii tasuta sissepääsule kui samas ka võimalusele kergesti läheneda: „kelle sees meil on julge ligipääs usalduses usu kaudu temasse.“ (Efeslastele 3:12)

Panete te tähele, mida Paulus siin ütleb? Usu läbi oleme jõudnud punkti, kus meil on täiesti takistamatu ligipääs Jumala juurde. Me pole enam nagu Ester Vanas Testamendis, kes pidi ootama kuninga märguannet, enne kui võis läheneda tema troonile. Ainult siis, kui too hoidis oma valitsuskeppi üleval, oli Ester saanud õiguse astuda edasi.

Vastukaaluks sellele, oleme meie kõik juba ammu troonsaalis ja meil on see imeline eesõigus ja võimalus rääkida Kuningaga ükskõik, mis ajal. Veelgi enam – meid on kutsutud üles tooma kõik oma palved Tema ette: „Läki siis julgusega armujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.“ (Heebrealastele 4:16)

Kui Kristus teenis siin maa peal, ei vajanud Ta kiireks palveks kuhugi kõrvale hiilida, et saada teada oma Isa tahet. Ta ütles: „Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat.“ (Johannese 5:19) Tänasel päeval on meile võimaldatud täpselt seesama ligipääs Isa juurde, mis Kristuselgi oli! Te võite nüüd mõelda: „Oota, aga...kas meil on tõesti see sama ligipääs Isa juurde, mis Jeesuselgi oli?“

Siinkohal ei tohi me muidugi eksida - nõnda nagu Jeesus, nõnda peame meiegi paluma sagedasti ja lakkamata, otsides Jumalat ja oodates Tema järele. Ka ei pea me kuhugi hiilima, et saada osa Jumala jõust või juhtnööridest, sest Tema enese Vaim elab igaühe meie sees. Ja Püha Vaim ilmutab meile nii Isa mõtteid kui ka tahet!