RAHU JA TURVALISUS

On üks asi, mida ma kardan rohkem kui midagi muud ja see on hirm langeda ära Kristusest. Mul tuleb kananahk peale, kui mõtlen sellele, et ma võin muutuda laisaks, vaimulikult hoolimatuks, palvetamist eiravaks ja päevade kaupa Jumala Sõnata elavaks kristlaseks. Olles reisinud ümber maailma, olen ma paljudes paikades puutunud kokku ”vaimuliku tsunamiga”, mille keskel kurjus möllab kõige täiega. Paljud kogudused ja konfessioonid on saanud kaasa haaratud selle tsunami lainete poolt, jättes end hulpima apaatsuse rusude vahele. Piibel hoiatab meid väga selgelt, et pühendunud kristlastel on täiesti võimalik langeda ära Kristusest.

Kristlane, kes otsib ”iga hinna eest turvalisust ja rahu” ja hoiab vaevu vaevu kinni oma päästest, maksab väga kõrget vaimulikku hinda. Kuidas me siis saaksime hoida end Kristusest langemast ja hülgamast oma päästet? Paulus ütleb meile, kuidas. ”Seepärast tuleb meil palju hoolsamini panna tähele seda, mida me oleme kuulnud, et meid kõrvale ei uhutaks.” (Heebrealastele 2:1)

Jumalat ei huvita meie võime lugeda Tema Sõna maksimumkiirusega. Püüd lugeda mitut peatükki päevas või lugeda kogu Piibel läbi nii kiiresti kui võimalik, võib anda meile küll inimlikult saavutatuse tunde, kuid palju olulisem on “kuulda” seda, mida me loeme. Kuulda vaimulike kõrvadega ja mõtiskleda selle üle, et ka meie süda võiks “kuulda”.

Jumala Sõnas kindlana püsimine polnud Pauluse jaoks sugugi mitte vähe tähtis. Oma armastaval viisil hoiatab ta meidki, öeldes: ”Seepärast tuleb meil palju hoolsamini panna tähele seda, mida me oleme kuulnud, et meid kõrvale ei uhutaks.” (Heebrealastele 2:1). Samuti ütleb ta meile Korintose kirjas, et: “Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus! Pange end proovile! Või te ei tunne endast, et Jeesus Kristus on teie sees? Kui ei, siis te olete ju kõlbmatud!” (2 Korintlastele 13:5)

Paulus ei väida siin, et need usklikud, kellele ta kirjutas, ongi kõlbmatud. Pigem julgustab ta neid kui Kristuse järgijaid katsuma endid läbi, tegema vaimulikku inventuuri. Olles elanud koos Jeesusega tead sa ju niigi, et Ta armastab sind ja on lunastanud sind ning ei jäta sind iialgi maha. Küll aga oleks hea küsida iseendalt: milline on minu suhe Kristusega? Hoiad ja kaitsed sa seda hoolikalt? Toetud sa Temale rasketel aegadel? Võib-olla pead sa tõdema, et: “Ma näen väikseid kõrvalekaldeid oma elus; teatud kalduvust komistada. Ma tean, et ma palvetan üha vähem ja vähem ja mu suhe Jumalaga ei ole päris see, mis ta olema peaks.”

”Me oleme ju saanud Kristuse osalisteks, kui me vaid lõpuni kinni peame sellest, mis meil alguses oli.” (Heebrealastele 3:14)