ISSANDA KARTUS

Mul oli alati kombeks öelda: „Ärge tulge päästmisele vaid seetõttu, et kardate põrgusse sattuda. Tulge lihtsalt lihtsas usus.“ Kuid ma eksisin. Apostel Paulus ütles: „Teades nüüd, mis on Issanda kartus, me püüame veenda inimesi uskuma.“ (2Kor.5:11). Jumalakartus on see, mis viib meid meeleparandusele.

On tõsi, et põrgu valmistati algselt Saatanale ja tema inglitele. Samuti vastab tõele seegi, et kristlased päästetakse väljateenimatu armu läbi ja et usk Kristusesse on iga uskliku kindlus.

Jumala abiga olen igaveseks loobunud lihalikust võidujooksust ja ilmalikust mõtteviisist. Olen lõpetanud selle võistleva võiduajamise! Ma ei osale enam lihalikust loomusest motiveeritud, egotsentrilistel ja inimestele meelehead valmistavatel võidujooksudel. Samas aga tahan teha enamat kui vaid loobuda mõttelisest seotusest asjade, -majade, -autode, -maade –või varadega. Tahan omada armu ja väge talitseda oma isusid, jätta kõrvale kõik rämps, müüa maha kõik, mida ma ei vaja ja lõpetada mittevajalike asjade ostmine, ehitamine või omandamine. Tahan, et mu silmad oleksid nii keskendunud Kristusele ja igavikule, et selle maailma asjad ei omaks enam mingit mõju mu üle ja materialism ei oleks enam mu peremees.

Mu armsad, kui see sõnum teile hästi ei istu või see teid pisut närvi ajab, siis võib-olla peaksite tegema midagi, mida mina hiljaaegu teinud olen. Võtke privaatne aeg koos Jumalaga, päevast päeva, ja paluge Pühal Vaimul suunata kõik Jumala pühad läbivalgustavad tuled te hinge peale. Olge Jumalaga üdini ausad. Üsna peagi märkate – nii nagu minagi – kui palju aega olete raisanud ja kui palju rumalaid himusid ja tahtmisi on teid piiranud. Ja te langete silmili Jumala ette maha ja tunnistate oma südame tühjust ja külmust. Tehes seda siira südamega, hakkate te tänama Jumalat teie eneseteadvuse mõrastamise eest ja õhutuse eest hakata jooksma teist võidujooksu.

Jumala pühad – meie Issand on naasemas peagi au pilvedel, et võtta üles oma pruut. Pruut, kes laitmatu ja ilma ühegi kortsuta. Pruut, kes puhastatud kõigest saamahimust, uhkusest ja maistest ambitsioonidest. Peaksime me siis veetma oma viimaseid tunde siin maa peal kogudes raha auklikesse kottidesse? Tänan ei! Ma olen siin lihtsalt läbisõitja. Ma ei taha, et ühedki juured mind siin kinni hoiaks. Tänu Jumalale kõigi heade asjade eest, mis Ta mulle kinkinud on – mu pere, kena maja, kaasaegne transpordivahend. Kuid mida päev edasi, seda enam valmistan oma südant jätma seda kõike maha, et olla valmis astuma oma Päästja embusesse!