JUMAL VALIB ENDISELT NÕRKU

„Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. „ (1 Korintlastele 1:27).

Jumal valib endiselt nõrku, et tuua esile oma tugevus. Oled sa kunagi kurvastanud oma nõrkuse pärast? Oled sa end tundnud tähtsusetu, hapra ja kasutuna Jumala silmis? Oled sa vaadanud mõningate inimeste peale alt üles, kes tunduvad nii tugevate ja täiuslikena ning tundnud end võrreldes nendega nii patuse –ja liigselt igavana, et olla kasutatud Jumala poolt? Kuid Jumal ei otsi niivõrd vaimulikke hiiglasi, kuivõrd tavalisi pühi inimesi, kellel lapsemeelne usk ja kes on kaotanud kogu oma lootuse lihaliku loomuse vastu.

Jumal ajab segadusse kõik targad ja tugevad, võides oma tööriistadeks neid, kes teiste silmis nõrgad ja rumalad. Jumal läheb mööda kõigist, kes toetuvad omaenese käsivarrele, isiklikele võimetele ja teadmistele ning perekondlikule taustale ja mainele. Ta tõstab üles hoopis need, kes murtud südamelt ja nõrgad ning väetid. Ta kallab nad üle kiituse vaimu ja armastuse ristimisega. Ta ilmutab neile oma suurust, ustavust ja lepinguid ning nad saavad tugevaks Issanda jõus ja väes.

On su sees üks vaim, mis õhutab sind takka tõusma uutele ja kõrgematele tasanditele Issandas? Põleb su sees üks tuli, mis põlemas Jumalale? Tunned sa kui üht tõmmet uuendada oma usku ja usaldust Jumala vastu? Kui nii, siis ole tänulik! See on Issanda Jeesuse Kristuse kutse! „Tema tõotused meie suhtes on suured ja kallid. „Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest.“ (Psalmid 31:20-21).

„Kuid nõnda nagu on kirjutatud: „Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud - selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.” Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.“ (1 Korintlastele 2:9-10).