ELU JÕGI
Hesekieli 47 peatükis näidati prohvetile järgmist: Jeesuse Krstuse kogudus saab lõpuaegadel olema enam auline ja võidukas kui eales varem kogu ajaloos. Issanda tõeline Ihu ei nõrgene ega kaota oma väge ega vaimset meelevalda. Ei. Tema Kogudus läheb välja täies aus ja väes, nautides täiuslikumat ilmutust Jeesusest kui see, mida eales varem nähtud.
Hesekiel kirjutab: „Seal on igasugu kalu, nagu suure mere kalu, väga palju.“ (Hesekieli 47:10). Üks usklike Ihu saab tõusma esile, ujudes Jumala ligiolu tõusvates vetes. Hesekieli nägemus tõusvatest vetest (Hesekieli 47:3-4) räägib Püha Vaimu mõju suurenemisest. Ehk siis lõpuaegadel saab Jumala ligiolu suurenema oma rahva keskel.
Kuid kogu selle jõe aluseks on rist. Näeme selle kujundi tähenduse täitumist järgnevas salmis: „Vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett.“ (Johannese 19:34). See üha enam voolav vesi sümboliseerib Nelipüha päeva, kui jüngrid said osa Pühast Vaimust. Kuid lisaks Püha Vaimu annile, anti kõigile Kristuse järgijatele ka tõotus, et Tema saab olema elav jõgi, mis voolab nende seest. Ja see jõgi saab voolama kogu maailma (Johannese 7:38-39).
Hesekieli nägemuse kohaselt tõuseb see elujõgi oma tippu just vahetult enne Issanda tulekut. Jumal viis oma prohveti imelisele teekonnale ja Hesekiel tunnistas: „Ta laskis mind veest läbi minna.“ (Hesekiel 47:3). Ja Issand julgustas oma prohvetit minema üha sügavamale ja sügavamale vette. Lõpuks Hesekiel tunnistas, et vesi läks liiga sügavaks ta jaoks ja see oli pisut hirmutav. „Siis oli jõgi, millest ma ei saanud läbi minna, sest vesi oli kõrge; vesi oli paras ujumiseks.“ (Hesekieli 47:5).
Võin vaid kujutada ette selle mehe imestust, kui Jumal ta käest küsis: „Hesekiel, mis jõgi see ka on, mis on tõusnud? Või kui kogu see jõgi tähistab elu ja ülestõusmise väge, siis kes on need õnnistatud, kes saavad selles aus ujuda?“ Hesekiel võis vaid ette kujutada seda, mida meie täna juba naudime.
Hesekiel kirjutab: „Seal on igasugu kalu, nagu suure mere kalu, väga palju.“ (Hesekieli 47:10). Üks usklike Ihu saab tõusma esile, ujudes Jumala ligiolu tõusvates vetes. Hesekieli nägemus tõusvatest vetest (Hesekieli 47:3-4) räägib Püha Vaimu mõju suurenemisest. Ehk siis lõpuaegadel saab Jumala ligiolu suurenema oma rahva keskel.
Kuid kogu selle jõe aluseks on rist. Näeme selle kujundi tähenduse täitumist järgnevas salmis: „Vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett.“ (Johannese 19:34). See üha enam voolav vesi sümboliseerib Nelipüha päeva, kui jüngrid said osa Pühast Vaimust. Kuid lisaks Püha Vaimu annile, anti kõigile Kristuse järgijatele ka tõotus, et Tema saab olema elav jõgi, mis voolab nende seest. Ja see jõgi saab voolama kogu maailma (Johannese 7:38-39).
Hesekieli nägemuse kohaselt tõuseb see elujõgi oma tippu just vahetult enne Issanda tulekut. Jumal viis oma prohveti imelisele teekonnale ja Hesekiel tunnistas: „Ta laskis mind veest läbi minna.“ (Hesekiel 47:3). Ja Issand julgustas oma prohvetit minema üha sügavamale ja sügavamale vette. Lõpuks Hesekiel tunnistas, et vesi läks liiga sügavaks ta jaoks ja see oli pisut hirmutav. „Siis oli jõgi, millest ma ei saanud läbi minna, sest vesi oli kõrge; vesi oli paras ujumiseks.“ (Hesekieli 47:5).
Võin vaid kujutada ette selle mehe imestust, kui Jumal ta käest küsis: „Hesekiel, mis jõgi see ka on, mis on tõusnud? Või kui kogu see jõgi tähistab elu ja ülestõusmise väge, siis kes on need õnnistatud, kes saavad selles aus ujuda?“ Hesekiel võis vaid ette kujutada seda, mida meie täna juba naudime.