ME OLEME JAMAS SEISUS by Jim Cymbala

Ma ütlen, et oleme jamas seisus ja meil on viimane aeg üles ärgata! Kui teatud erandid välja jätta, on tänapäeva Kogudus võrreldav kunagise Laodikeia kogudusega. Tegelikul oleme laodikeianismi nii omaks võtnud, et peame leigust juba lausa normaalseks. Igat kogudust, kes võidab enam kui mõned inimesed Jeesusele, peetakse „silmatorkavaks“. Kuid Jeesuse karmid sõnad puudutavad meid sama palju kui 1.sajandi kristlasi: „Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust. Et sina ütled: Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudu millestki…“ (Ilmutuse 3:15-17). Ehk teisisõnu – nende tunnistus oli imeliselt positiivne. Nad kuulutasid õnnistusi ja võitu. Ainuke häda selle juures oli see, et Jeesusele ei avaldanud see mingit muljet. Tema vastus sellele hoopis oli: „Ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti…Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan.“ (Ilmutuse 3:17, 19). Väga karmid sõnad, kuid samas on oluline meeles pidada, et Jeesus tegelebki karmilt nendega, keda armastab. „Sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?“ (Heebrealastele 12:7).

Siinkohal on oluline tähele panna, et laodikeialased olid Jumala pühad ning kõik Jumala tõotused olid nende päralt. Nad olid osa Kristuse ihust - laulsid vaimulikke laule, käisid pühapäevastel teenistustel, nautisid maiseid hüvesid ja polnud kahtlustki, et nägid end õigematena kui nende paganatest naabrid. Ometigi olid nad Jeesuse mõistes väljasülitamise äärel. Milline äratuskutse!

Millal iganes Kristuse ihu jamasse sattub, tuleb tegutseda kiirelt ja konkreetselt. Me ei saa lihtsalt istuda käed rüpes ja oodata probleemi iseeneslikku lahenemist. Algkogudus alustas vägagi dünaamiliselt ja väeliselt. Nad olid ühel meelel, palvetasid koos ja olid täidetud Püha Vaimuga. Nad läksid välja, et täita Jumala missiooni ja nägid ka tulemusi, mis tõid au Tema nimele. Siis aga tuli esimene rünnak (vt Apostlite teod 4:2-3). Kuidas nad reageerisid? Nad hakkasid kiirelt paluma: „Issand, sina, kes sa oled teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees… Ja nüüd, Issand, vaata nende ähvarduste peale ja lase oma sulastel täie julgusega kõnelda sinu sõna, sirutades oma käe haigete parandamiseks ning tunnustähtede ja imetegude sündimiseks sinu püha sulase Jeesuse nime läbi.” (Apostlite teod 4:24, 29-30).

See oli just see, mida prohvetid läbi aegade olid Jumala rahvale öelnud: „Kui sattute rünnaku alla või kogete mõnda uut väljakutset, siis ükskõik, kus kohas ja mis ajal, hüüdke appi Issanda nime ja Tema aitab teid.“


__________
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.