JULGE JA RISKEERIV USK
Miski ei austa Jumalat enam kui see, et usaldame Teda keset oma raskusi. Psalmides 106 võime näha, kuidas iisraellased said osa imelisest imest, kui Kõrkjameri avanes ja seejärel enda alla kogu Egiptuse armee mattis, uputades iga viimse kui sõduri. „Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest. Veed matsid nende rõhujad, ei jäänud neist üle ühtainustki. Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust.“ (Psalmid 106:10-12). Ja neile samadele salmidele järgneb kohe järgmine: „Kuid varsti nad unustasid tema teod.“ (s 13). Kui kiiresti küll me unustame kõik Jumala tehtud imed ja mineviku õnnistused!
Me ei saa jätta oma usku mineviku kogemuste hooleks, sest me unustame liiga ruttu. Ühtlasi ei anna ka mineviku kogemused piisavalt jõudu, et minna läbi tänase päeva katsumustest. Me vajame värsket usku, mis on ankurdatud igapäevasesse Jumala Sõna manustamisse; värskele sõnale Jumalalt!
Usalda Jumalat keset oma raskusi ja Tema usaldab sulle oma armu, kõige katmise ja jõu. Jumala usaldamine keset põletavaid raskusi nõuab julget usku; võimet usaldada Tema hoolde kõik. Igaühe me elus saabub aeg, kus peame „sukelduma sügavustesse“, usaldades Jumalat kõiges. Sest just nimelt taoline julge ning riskeeriv usk on Tema jaoks igati meelepärane. Usus peitub meie ainukene lootus; meie ainukene pääsetee raskustest, mistõttu astugem siis usu välja ja usaldagem kõik Tema hoolde. Sest Jumalal on plaan, kuidas päästa meid meie põletavatest ahjudest.
Ükskõik, millest sa ka läbi ei läheks – Jumalal on plaan iga su raskuse jaoks. Plaan, mida inimmõistus ei suudaks eales ise luua või ette kujutada. Vaadakem näiteks neid kohutavaid katsumusi, millega iisraellased kõrbes silmitsi seisid. Neil polnud ei leiba ega üldse mingit muud toidust. Kujuta nüüd ette, et palvekomitee oleks tulnud välja ideega: „Palvetagem, et homme hommikul ärgates ootaks meid ees valged helbed ingli toitu (mannat), mis maitseks nagu mesi ja mis kataks kogu maad (vt 2 Moosese 16 ptk).
Jumalal oli plaan – imeline ja inimlikku mõistust ületav plaan. Seetõttu tea, et Jumalal on plaan ka sinu ja meie jaoks, mistõttu meil ei jää muud üle, kui vaid usaldada Teda!
Me ei saa jätta oma usku mineviku kogemuste hooleks, sest me unustame liiga ruttu. Ühtlasi ei anna ka mineviku kogemused piisavalt jõudu, et minna läbi tänase päeva katsumustest. Me vajame värsket usku, mis on ankurdatud igapäevasesse Jumala Sõna manustamisse; värskele sõnale Jumalalt!
Usalda Jumalat keset oma raskusi ja Tema usaldab sulle oma armu, kõige katmise ja jõu. Jumala usaldamine keset põletavaid raskusi nõuab julget usku; võimet usaldada Tema hoolde kõik. Igaühe me elus saabub aeg, kus peame „sukelduma sügavustesse“, usaldades Jumalat kõiges. Sest just nimelt taoline julge ning riskeeriv usk on Tema jaoks igati meelepärane. Usus peitub meie ainukene lootus; meie ainukene pääsetee raskustest, mistõttu astugem siis usu välja ja usaldagem kõik Tema hoolde. Sest Jumalal on plaan, kuidas päästa meid meie põletavatest ahjudest.
Ükskõik, millest sa ka läbi ei läheks – Jumalal on plaan iga su raskuse jaoks. Plaan, mida inimmõistus ei suudaks eales ise luua või ette kujutada. Vaadakem näiteks neid kohutavaid katsumusi, millega iisraellased kõrbes silmitsi seisid. Neil polnud ei leiba ega üldse mingit muud toidust. Kujuta nüüd ette, et palvekomitee oleks tulnud välja ideega: „Palvetagem, et homme hommikul ärgates ootaks meid ees valged helbed ingli toitu (mannat), mis maitseks nagu mesi ja mis kataks kogu maad (vt 2 Moosese 16 ptk).
Jumalal oli plaan – imeline ja inimlikku mõistust ületav plaan. Seetõttu tea, et Jumalal on plaan ka sinu ja meie jaoks, mistõttu meil ei jää muud üle, kui vaid usaldada Teda!