ARMASTUS JA VIHKAMINE
"Kui keegi minu juurde tuleb ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi iseenese elu, see ei saa olla minu jünger.“ (Luuka 14:26)
Kreekakeelne tähendus sõnale vihkama on „armastama vähem kui (kedagi / midagi)“. Jeesus kutsub meid üles armastama Teda nii kõikehaaravalt, innukalt ja täielikult, et ükski meie teine maine kiindumus ei küüni selle ligilähedalegi.
Mõelge sellele: kas me teame, mis tunne on siseneda Tema kallisse ligiollu ja paluda Temalt mitte kui midagi? Lihtsalt olla koos Temaga ainuüksi seetõttu, et me oleme nii tänulikud Tema täiusliku armastuse eest?
Me oleme oma palvetes muutunud väga isekateks ja enesekeskseteks, paludes muudkui: „Anna meile...täida meid...õnnista meid...kasuta meid...kaitse meid.“ See kõik võib ju olla piibellik, kuid põhirõhk jääb siiski meie endi peale. Isegi meie töö Issanda heaks on muutunud isekaks. Me tahame, et Ta õnnistaks meie teenistusi, et me võiks olla veendunud oma siiras usus. Kuid Issand on palju rohkem huvitatud sellest, kelleks me oleme muutumas Temas kui sellest, mida me Tema heaks teeme.
Mõni teist, kes seda teksti praegu loeb, võib saada haiget, sest su teenistuse uksed on just äsja sulgunud. Sul on tunne, et sind on pandud otsekui kui „riiulile“. Keegi teine võib tunda, et ta võiks olla palju kasulikum Issandale, kui ta saaks teenida kusagil misjonipõllul. Kuid mina ütlen, et ei ole parimat viisi olla kasulik Issandale kui väljendada oma armastust Tema vastu oma salajases palvekambris. Kui me otsime Issandat ja uurime lõputult Tema Sõna, et Teda veelgi paremini tundma õppida, siis me oleme just täpselt nii kasulikud kui üldse olla annab. Me valmistame Jumalale palju rohkem meelehead ja rõõmu Tema ees vaikselt armastuseosadust nautides kui Tema heaks midagi sebides ja toimetades. Ja misiganes teenimisvõimalusi Ta meie jaoks ka ei avaks – olgu siis kodu –või välismaal – see kõik voolab ainuüksi suhtes Temaga nagunii. Ta on rohkem huvitatud sellest, et võita kõigi me südamed kui sellest, et meie võidame kogu maailma Talle.
Oma viimase väitega ei taha ma kuidagimoodi kahandada siiraid jõupingutusi hingede võitmise vallas, vaid lihtsalt öelda, et kogu Vaimust juhitud evangeelne töö sünnib osadusest Jumalaga. Sellele, kes veedab sagedasti palves aega Issandaga, antakse ka tarkus, Püha Vaimu ajastus ja vägi täita Jumala tahet.
Kreekakeelne tähendus sõnale vihkama on „armastama vähem kui (kedagi / midagi)“. Jeesus kutsub meid üles armastama Teda nii kõikehaaravalt, innukalt ja täielikult, et ükski meie teine maine kiindumus ei küüni selle ligilähedalegi.
Mõelge sellele: kas me teame, mis tunne on siseneda Tema kallisse ligiollu ja paluda Temalt mitte kui midagi? Lihtsalt olla koos Temaga ainuüksi seetõttu, et me oleme nii tänulikud Tema täiusliku armastuse eest?
Me oleme oma palvetes muutunud väga isekateks ja enesekeskseteks, paludes muudkui: „Anna meile...täida meid...õnnista meid...kasuta meid...kaitse meid.“ See kõik võib ju olla piibellik, kuid põhirõhk jääb siiski meie endi peale. Isegi meie töö Issanda heaks on muutunud isekaks. Me tahame, et Ta õnnistaks meie teenistusi, et me võiks olla veendunud oma siiras usus. Kuid Issand on palju rohkem huvitatud sellest, kelleks me oleme muutumas Temas kui sellest, mida me Tema heaks teeme.
Mõni teist, kes seda teksti praegu loeb, võib saada haiget, sest su teenistuse uksed on just äsja sulgunud. Sul on tunne, et sind on pandud otsekui kui „riiulile“. Keegi teine võib tunda, et ta võiks olla palju kasulikum Issandale, kui ta saaks teenida kusagil misjonipõllul. Kuid mina ütlen, et ei ole parimat viisi olla kasulik Issandale kui väljendada oma armastust Tema vastu oma salajases palvekambris. Kui me otsime Issandat ja uurime lõputult Tema Sõna, et Teda veelgi paremini tundma õppida, siis me oleme just täpselt nii kasulikud kui üldse olla annab. Me valmistame Jumalale palju rohkem meelehead ja rõõmu Tema ees vaikselt armastuseosadust nautides kui Tema heaks midagi sebides ja toimetades. Ja misiganes teenimisvõimalusi Ta meie jaoks ka ei avaks – olgu siis kodu –või välismaal – see kõik voolab ainuüksi suhtes Temaga nagunii. Ta on rohkem huvitatud sellest, et võita kõigi me südamed kui sellest, et meie võidame kogu maailma Talle.
Oma viimase väitega ei taha ma kuidagimoodi kahandada siiraid jõupingutusi hingede võitmise vallas, vaid lihtsalt öelda, et kogu Vaimust juhitud evangeelne töö sünnib osadusest Jumalaga. Sellele, kes veedab sagedasti palves aega Issandaga, antakse ka tarkus, Püha Vaimu ajastus ja vägi täita Jumala tahet.