ILMUTUS JUMALA ARMASTUSEST
Püha Vaim õhutas mind hiljaaegu mu südames, juhtides mind järgneva piiblisalmi juurde: „Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus, hoidke endid Jumala armastuses, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse halastust igaveseks eluks.“ (Juuda kiri salmid 20-21). Lugedes neid salme kuulsin ma Püha Vaimu sosistamas: „David, sa pole veel kordagi sisenenud minu täielikku rõõmu ja armastusse. Sul on küll teoreetiliselt need asjad paigas, aga sa pole kunagi kogenud seda ülevat tunnet ja hingamist, mis lähtub minu armastuses viibimisest. Kuni tänase päevani oled sa sellest kõigest osa saanud vaid heal juhul kuni pahkluudeni. Kuid minu armastus on otsekui suur ookean, milles sa võiksid ujuda.“
Piibel on täis tõdesid Jumala armastuse kohta. Ja ometigi on tulnud ette aegu, kus ma olen tõsiselt mõelnud, kuidas Jumal üldse saab mind armastada? Küsimus ei ole selles, nagu ma kahtleks Ta armastuse olemasolus, vaid pigem minupoolsetes läbikukkumistes hoida end teadliku ja kindlana Tema armastusest minu vastu.
Osaliselt saame me ilmutuse Jumala armastusest siis, kui me sünnime uuesti. Kui küsida kristlaste käest, mida nad teavad Jumala armastuse kohta eneste suhtes, vastab enamus neist, et: „Ma tean, et Jumal armastab mind, kuna ta andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes Temasse usub, ei läheks hukka, aga et tal võiks olla igavene elu.“
See on üks võrratu hetk, kui sa sellele tõele pihta saad. Korraga saad sa aru, et „Jumal armastas mind juba siis, kui ma alles eksinu ja võõrana ringi rändasin ja Ta kinnitas oma armastust mu vastu, ohverdades oma ainsa Poja minu eest.“
Väga vähesed kristlased aga õpivad püsima selles Jumala armastuses. Me teame üht-teist oma armastuse kohta Jumala suhtes – kuid me harva otsime ilmutust Jumala armastuse kohta meie suhtes. Muide, kui paluda enamus kristlastel leida mõned piiblisalmid Jumala armastuse kohta meie suhtes, oskavad nad välja tuua vaid mõned üksikud. Ometigi, Jumala armastuse mõistmises peitub võti ületada kõik elus ettetulevad olukorrad. Suurel hulgal inimesi muutub vaimulikult külmaks ja laisaks, sest nad on ükskõiksed Jumala armastuse suhtes nende vastu. Nad ei tea, et nende võimsaim relv Saatana rünnakute vastu, on olla täielikult veendunud Jumala armastuses eneste suhtes, mis tuleb läbi Püha Vaimu ilmutuse.
Oma viimases palves siin maa peal, ütles Jeesus: „Isa...sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.“ (Johannese 17:24). Milline võrratu mõte – Kristus oli Isa poolt armastatud juba enne maailma loomist! Ja siis palus Jeesus ühe teise märkimisväärse palve: „Isa...et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.“ (s.21, 23) ja: „Et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes." (s.26). Ehk, mida Kristus siin ütles, oli see, et: „Isa, ma tean, et sa saad armastama igat üht, kelle ma toon oma ihusse, samal viisil nagu sa oled armastanud mind.“
Kogu mõtte rõhk lasub asjaolul, et nõnda nagu Isa armastas Jeesust juba enne maailma loomist, nõnda armastas Ta ka meid juba siis. Tõepoolest, ajal, mil inimene oli alles Jumala igavikulistes mõtetes, teadis Issand juba täpselt iga meie ihu osa ja planeeris meie lunastust: „nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses.“ (Efeslastele 1:4)
Kui kaua on Jumal sind armastanud? Ta on sind armastanud kogu oma eksistentsi aja, sest Jumal on armastus. See on Tema loomuses, et armastada, mistõttu Ta armastas sind siis, kui olid patune; kui olid oma emaihus, enne veel, kui maailm oma alguse sai. Tema armastus on alati olnud ja sellele ei tule iialgi lõppu.
Millal lõpetab Jumal sinu armastamise? Ta lõpetab su armastamise siis, kui Ta lõpetab oma Poja armastamise, mis on aga täiesti võimatu! Sest Kristus ütleb: „...siis tema, kes oli armastanudomi selles maailmas, armastas neid lõpuni.“ (Johannese 13:1)
Piibel on täis tõdesid Jumala armastuse kohta. Ja ometigi on tulnud ette aegu, kus ma olen tõsiselt mõelnud, kuidas Jumal üldse saab mind armastada? Küsimus ei ole selles, nagu ma kahtleks Ta armastuse olemasolus, vaid pigem minupoolsetes läbikukkumistes hoida end teadliku ja kindlana Tema armastusest minu vastu.
Osaliselt saame me ilmutuse Jumala armastusest siis, kui me sünnime uuesti. Kui küsida kristlaste käest, mida nad teavad Jumala armastuse kohta eneste suhtes, vastab enamus neist, et: „Ma tean, et Jumal armastab mind, kuna ta andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes Temasse usub, ei läheks hukka, aga et tal võiks olla igavene elu.“
See on üks võrratu hetk, kui sa sellele tõele pihta saad. Korraga saad sa aru, et „Jumal armastas mind juba siis, kui ma alles eksinu ja võõrana ringi rändasin ja Ta kinnitas oma armastust mu vastu, ohverdades oma ainsa Poja minu eest.“
Väga vähesed kristlased aga õpivad püsima selles Jumala armastuses. Me teame üht-teist oma armastuse kohta Jumala suhtes – kuid me harva otsime ilmutust Jumala armastuse kohta meie suhtes. Muide, kui paluda enamus kristlastel leida mõned piiblisalmid Jumala armastuse kohta meie suhtes, oskavad nad välja tuua vaid mõned üksikud. Ometigi, Jumala armastuse mõistmises peitub võti ületada kõik elus ettetulevad olukorrad. Suurel hulgal inimesi muutub vaimulikult külmaks ja laisaks, sest nad on ükskõiksed Jumala armastuse suhtes nende vastu. Nad ei tea, et nende võimsaim relv Saatana rünnakute vastu, on olla täielikult veendunud Jumala armastuses eneste suhtes, mis tuleb läbi Püha Vaimu ilmutuse.
Oma viimases palves siin maa peal, ütles Jeesus: „Isa...sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.“ (Johannese 17:24). Milline võrratu mõte – Kristus oli Isa poolt armastatud juba enne maailma loomist! Ja siis palus Jeesus ühe teise märkimisväärse palve: „Isa...et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.“ (s.21, 23) ja: „Et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes." (s.26). Ehk, mida Kristus siin ütles, oli see, et: „Isa, ma tean, et sa saad armastama igat üht, kelle ma toon oma ihusse, samal viisil nagu sa oled armastanud mind.“
Kogu mõtte rõhk lasub asjaolul, et nõnda nagu Isa armastas Jeesust juba enne maailma loomist, nõnda armastas Ta ka meid juba siis. Tõepoolest, ajal, mil inimene oli alles Jumala igavikulistes mõtetes, teadis Issand juba täpselt iga meie ihu osa ja planeeris meie lunastust: „nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses.“ (Efeslastele 1:4)
Kui kaua on Jumal sind armastanud? Ta on sind armastanud kogu oma eksistentsi aja, sest Jumal on armastus. See on Tema loomuses, et armastada, mistõttu Ta armastas sind siis, kui olid patune; kui olid oma emaihus, enne veel, kui maailm oma alguse sai. Tema armastus on alati olnud ja sellele ei tule iialgi lõppu.
Millal lõpetab Jumal sinu armastamise? Ta lõpetab su armastamise siis, kui Ta lõpetab oma Poja armastamise, mis on aga täiesti võimatu! Sest Kristus ütleb: „...siis tema, kes oli armastanudomi selles maailmas, armastas neid lõpuni.“ (Johannese 13:1)