TUNNE, USU JA USALDA JÄTKUVALT TEMA ARMASTUST
Igaüks võib püsida rõõmus, kui on koos Püha Vaimuga sõudmas elu kõrglainetel ega ole proovilepandud või kiusatud. Kuid Jumal tahab hoida meid oma armastuses igal ajal ja seda eriti keset me kiusatusi.
Apostel Johannes ütleb meile väga lihtsalt, kuidas me saame hoida end Jumala armastuses: „Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.“ (1Johannese 4:16). Ehk lühidalt öeldes: kui me „püsime Jumala armastuses“, siis me hoiame endid ka Jumalas.
See sõna püsima antud kontekstis tähendab „olla ootavas positsioonis“. Ehk teisisõnu: Jumal tahab, et me ootaksime, et Tema armastus saaks uuendatud me sees iga päev. Me peaks elama igat päeva teadmises, et Jumal on meid alati armastanud ja saab meid alati armastama.
Reaalsuses pendeldab enamus meist edasi-tagasi Jumala armastuse vahel – sõltuvalt meie emotsionaalsetest kõrg –või madalseisudest. Me tunneme end kindlana Tema armastuses vaid siis, kui meil läheb hästi. Kuid oleme ebakindlad Tema armastuse suhtes siis, kui meil on kiusatusi ja proovilepanekuid või kui me oleme Jumalat alt vedanud. Kuid see on just see aeg, mil kõige enam usaldada Tema armastust!! Sest Ta ütleb meile neis salmides: „Mis iganes raskustega te ka silmitsi ei seisaks – ärge iialgi kahelge minu armastuses teie suhtes! Ja kui te kindlalt usaldate minu armastust, siis te ka elate viisil nagu mina tahan, et te elaks.“
Jeremija 31 toob esile võrratu näite Jumala armastusest. Iisrael oli tagasi langenud, tema rahvas paksuks söönud ja edukaks sirgunud, andes oma kõiksugu kõlvatustele täie voli. Kuid korraga nende meelad himud muutusid mõruks ja nad ei leidnud enam naudingut oma vajaduste rahuldamisest. Üsna peagi hüüdsid nad Issanda poole: „Jumal, me oleme kadunud! Me vajame, et sa muudaksid meid!“ Jumal kuulis nende meeleparandushüüdu ja Ta armastav süda küündis nendeni. Ta taltsutas oma rahvast õigluse piitsaga ja Iisrael hüüdis: "Sina oled mind karistanud...Too mind tagasi, et saaksin pöörduda, sest sina oled Issand, mu Jumal! Sest pärast taganemist ma kahetsen, ja...ma häbenen ja tunnen piinlikkust...“ (Jeremija 31:18-19)
Pane tähele Jumala sõnu siin: „Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu, mõtlen ma ikka temale; seetõttu on mu süda tema pärast rahutu: ma tahan tõesti halastada tema peale...“ (s.20) „...ma olen sind armastanud igavese armastusega...“ (s.3)
Siin on midagi, mida sa pead teadma Jumala armastuse kohta: Jumal ütles oma rahvale: „Ma pidin karistama teid ja ütlema välja karmi tõe. Ja isegi siis te patustasite mu vastu, tehes seda vaatamata minu armule ja heldusele, mida olin teie suhtes üles näidanud. Te pöördusite mu armastuse vastu mind hüljates. Kuid vaatamata kõigele, ei kadunud mu kaastunne teie suhtes kuhugi ja ma pidasin teid meeles keset te võitlusi. Ma olen teile kindlasti armuline ja andestan teile kogu südamest ning taastan teid.“
Apostel Johannes ütleb meile väga lihtsalt, kuidas me saame hoida end Jumala armastuses: „Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.“ (1Johannese 4:16). Ehk lühidalt öeldes: kui me „püsime Jumala armastuses“, siis me hoiame endid ka Jumalas.
See sõna püsima antud kontekstis tähendab „olla ootavas positsioonis“. Ehk teisisõnu: Jumal tahab, et me ootaksime, et Tema armastus saaks uuendatud me sees iga päev. Me peaks elama igat päeva teadmises, et Jumal on meid alati armastanud ja saab meid alati armastama.
Reaalsuses pendeldab enamus meist edasi-tagasi Jumala armastuse vahel – sõltuvalt meie emotsionaalsetest kõrg –või madalseisudest. Me tunneme end kindlana Tema armastuses vaid siis, kui meil läheb hästi. Kuid oleme ebakindlad Tema armastuse suhtes siis, kui meil on kiusatusi ja proovilepanekuid või kui me oleme Jumalat alt vedanud. Kuid see on just see aeg, mil kõige enam usaldada Tema armastust!! Sest Ta ütleb meile neis salmides: „Mis iganes raskustega te ka silmitsi ei seisaks – ärge iialgi kahelge minu armastuses teie suhtes! Ja kui te kindlalt usaldate minu armastust, siis te ka elate viisil nagu mina tahan, et te elaks.“
Jeremija 31 toob esile võrratu näite Jumala armastusest. Iisrael oli tagasi langenud, tema rahvas paksuks söönud ja edukaks sirgunud, andes oma kõiksugu kõlvatustele täie voli. Kuid korraga nende meelad himud muutusid mõruks ja nad ei leidnud enam naudingut oma vajaduste rahuldamisest. Üsna peagi hüüdsid nad Issanda poole: „Jumal, me oleme kadunud! Me vajame, et sa muudaksid meid!“ Jumal kuulis nende meeleparandushüüdu ja Ta armastav süda küündis nendeni. Ta taltsutas oma rahvast õigluse piitsaga ja Iisrael hüüdis: "Sina oled mind karistanud...Too mind tagasi, et saaksin pöörduda, sest sina oled Issand, mu Jumal! Sest pärast taganemist ma kahetsen, ja...ma häbenen ja tunnen piinlikkust...“ (Jeremija 31:18-19)
Pane tähele Jumala sõnu siin: „Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu, mõtlen ma ikka temale; seetõttu on mu süda tema pärast rahutu: ma tahan tõesti halastada tema peale...“ (s.20) „...ma olen sind armastanud igavese armastusega...“ (s.3)
Siin on midagi, mida sa pead teadma Jumala armastuse kohta: Jumal ütles oma rahvale: „Ma pidin karistama teid ja ütlema välja karmi tõe. Ja isegi siis te patustasite mu vastu, tehes seda vaatamata minu armule ja heldusele, mida olin teie suhtes üles näidanud. Te pöördusite mu armastuse vastu mind hüljates. Kuid vaatamata kõigele, ei kadunud mu kaastunne teie suhtes kuhugi ja ma pidasin teid meeles keset te võitlusi. Ma olen teile kindlasti armuline ja andestan teile kogu südamest ning taastan teid.“