JUMALA EESMÄRK SAAGI VÕITMISEKS
Ajal, mil Taavet oli oma armeega kodust eemal, tungisid amalekid Siklagi, võttes vangi kõik naised ja lapsed ning põletades kogu linna maatasa. Kui Taavet naasis, „oli tal väga kitsas käes, sest rahvas lubas tema kividega surnuks visata...aga Taavet kinnitas ennast Issandas, oma Jumalas.“ (1Saamueli 30:6)
Nii palju siis vaimulikust sõjapidamisest! Antud olukorras ei olnud tegu vaid rünnakuga Taaveti vastu, vaid kogu Jumala igavikulise plaani vastu. Taaskord sihtis Saatan Jumala seemet!
See on ka kogu vaimse sõjapidamise tegelik sisu: vaenlane on pidevalt valvel, et hävitada Kristuse seeme. Ja see plaan pole sugugi mitte muutunud ka viimase 2000 aasta jooksul peale Jeesuse ristisurma. Saatan on endiselt jalul, et hävitada Jumala seeme ja ta teeb seda rünnates meid, kes me oleme Kristuse seeme. Taavet tundis end ähvardatuna, kui kuulis oma meeste nurinat. Kuid samas ta teadis, et ta asjad Jumala ees on korras, mistõttu me võime lugeda, et Taavet kinnitas end Issandas. Taavet, usumees, reageeris koheselt Amalekite tegevusele ja vallutas tagasi nii kõik inimesed kui ka vara, mille vaenlane oli röövinud (vt.1 Saamueli 30:19-20). Kuid Taavet ei võtnud tagasi ainuüksi seda, mis oli röövitud Siklagist, aga ka kõik muu, mille amalekid olid omistanud.
Mida Taavet tegi selle sõjasaagiga? Ta kasutas seda Jumala eesmärkide täideviimiseks ja alal hoidmiseks. Lisaks sellele saatis ta veel kingitusi Juuda vanematele ja erinevatesse linnadesse, kus ta koos oma meestega end varasemalt peitnud oli (vt.1 Saamueli 30:26 ja 31). Siit koorub välja Jumala teine eesmärk meie vaimsete sõjapidamiste suhtes – lahingust pärinev sõjasaak ei kuulu ainuüksi meile, aga ka Kristuse ihule. Kõik, mida me saavutame, on mõeldud ka teiste õnnistamiseks.
Süüria sõjavägi piiras näljaajal ümber kogu Samaaria linna, mis väljendus selles, et süürlased seadsid laagri ümber linna püsti ja ootasid, kuni samaarlased linnas nälga surevad. Olukord linnas muutus nii kriitiliseks, et juba eesli pead müüdi kaheksa hõbeseekli eest ja aja möödudes olid naised isegi valmis oma lapsi ohverdama, et süüa saada. Täielik hullumaja! (vt.2 Kuningate 6)
Linna väravas istusid aga neli pidalitõbist meest, kes ütlesid üksteisele: "Miks me siin istume, seni kui sureme?...Aga lähme nüüd ja tungime süürlaste leeri: kui nad jätavad meid elama, siis jääme elama; aga kui nad meid surmavad, siis sureme!" (2 Kuningate 7:3-4) Seetõttu võtsidki nad suuna süürlaste laagri poole.
Kohale jõudes leidsid nad eest surmvaikuse. Ühtki hingelist polnud silmapiiril! Nad vaatasid läbi kõik telgid, kuid kõik olid läinud. Piibel ütleb meile, et: „Issand oli süürlaste sõjaväge lasknud kuulda vankrite mürinat, hobuste hirnumist ja suure väehulga kära, nõnda et nad ütlesid üksteisele: "Vaata, Iisraeli kuningas on palganud meie vastu hettide kuningad ja egiptlaste kuningad, et nad tuleksid meile kallale!" Seepärast olid nad tõusnud ja hämarikus põgenenud ning olid jätnud maha oma telgid, hobused, eeslid ja leeri, sellisena nagu see oli, ja olid põgenenud, et päästa oma hinge.“ (2 Kuningate 7:6-7)
Kui pidalitõbised sellest aru said, kammisid nad kogu laagri läbi, süües ja juues ning minnes siis tagasi linna, hüüdes: „Tulge kaasa! Te ei usu oma silmi, aga süürlased on laagri maha jätnud!“ (vt.7:10). Jumal pööras kogu olukorra ringi, tuues esile sõjasaagi, mis taastas ja värskendas Tema rahvast ning säilitas Tema eesmärgi nende suhtes.
Saad sa asjale pihta? Hakkad sa nüüd aru saama, miks sa ehk hetkel seisad keset lahinguvälja? Kõigile, kes panevad oma usu ja lootuse Issanda peale, on lubatud auline võit üle kõigi vaenlase vägede! Jumal tahab, et sa teaksid: „Sa tuled välja võitjana! Kuid ma tahan sinust teha enam kui võitja – ma töötan välja üht suuremat eesmärki su jaoks oma kuningriigis ja sa väljud lahingust suurema sõjasaagiga kui sa eales oskaks ettegi kujutada!“
Nii palju siis vaimulikust sõjapidamisest! Antud olukorras ei olnud tegu vaid rünnakuga Taaveti vastu, vaid kogu Jumala igavikulise plaani vastu. Taaskord sihtis Saatan Jumala seemet!
See on ka kogu vaimse sõjapidamise tegelik sisu: vaenlane on pidevalt valvel, et hävitada Kristuse seeme. Ja see plaan pole sugugi mitte muutunud ka viimase 2000 aasta jooksul peale Jeesuse ristisurma. Saatan on endiselt jalul, et hävitada Jumala seeme ja ta teeb seda rünnates meid, kes me oleme Kristuse seeme. Taavet tundis end ähvardatuna, kui kuulis oma meeste nurinat. Kuid samas ta teadis, et ta asjad Jumala ees on korras, mistõttu me võime lugeda, et Taavet kinnitas end Issandas. Taavet, usumees, reageeris koheselt Amalekite tegevusele ja vallutas tagasi nii kõik inimesed kui ka vara, mille vaenlane oli röövinud (vt.1 Saamueli 30:19-20). Kuid Taavet ei võtnud tagasi ainuüksi seda, mis oli röövitud Siklagist, aga ka kõik muu, mille amalekid olid omistanud.
Mida Taavet tegi selle sõjasaagiga? Ta kasutas seda Jumala eesmärkide täideviimiseks ja alal hoidmiseks. Lisaks sellele saatis ta veel kingitusi Juuda vanematele ja erinevatesse linnadesse, kus ta koos oma meestega end varasemalt peitnud oli (vt.1 Saamueli 30:26 ja 31). Siit koorub välja Jumala teine eesmärk meie vaimsete sõjapidamiste suhtes – lahingust pärinev sõjasaak ei kuulu ainuüksi meile, aga ka Kristuse ihule. Kõik, mida me saavutame, on mõeldud ka teiste õnnistamiseks.
Süüria sõjavägi piiras näljaajal ümber kogu Samaaria linna, mis väljendus selles, et süürlased seadsid laagri ümber linna püsti ja ootasid, kuni samaarlased linnas nälga surevad. Olukord linnas muutus nii kriitiliseks, et juba eesli pead müüdi kaheksa hõbeseekli eest ja aja möödudes olid naised isegi valmis oma lapsi ohverdama, et süüa saada. Täielik hullumaja! (vt.2 Kuningate 6)
Linna väravas istusid aga neli pidalitõbist meest, kes ütlesid üksteisele: "Miks me siin istume, seni kui sureme?...Aga lähme nüüd ja tungime süürlaste leeri: kui nad jätavad meid elama, siis jääme elama; aga kui nad meid surmavad, siis sureme!" (2 Kuningate 7:3-4) Seetõttu võtsidki nad suuna süürlaste laagri poole.
Kohale jõudes leidsid nad eest surmvaikuse. Ühtki hingelist polnud silmapiiril! Nad vaatasid läbi kõik telgid, kuid kõik olid läinud. Piibel ütleb meile, et: „Issand oli süürlaste sõjaväge lasknud kuulda vankrite mürinat, hobuste hirnumist ja suure väehulga kära, nõnda et nad ütlesid üksteisele: "Vaata, Iisraeli kuningas on palganud meie vastu hettide kuningad ja egiptlaste kuningad, et nad tuleksid meile kallale!" Seepärast olid nad tõusnud ja hämarikus põgenenud ning olid jätnud maha oma telgid, hobused, eeslid ja leeri, sellisena nagu see oli, ja olid põgenenud, et päästa oma hinge.“ (2 Kuningate 7:6-7)
Kui pidalitõbised sellest aru said, kammisid nad kogu laagri läbi, süües ja juues ning minnes siis tagasi linna, hüüdes: „Tulge kaasa! Te ei usu oma silmi, aga süürlased on laagri maha jätnud!“ (vt.7:10). Jumal pööras kogu olukorra ringi, tuues esile sõjasaagi, mis taastas ja värskendas Tema rahvast ning säilitas Tema eesmärgi nende suhtes.
Saad sa asjale pihta? Hakkad sa nüüd aru saama, miks sa ehk hetkel seisad keset lahinguvälja? Kõigile, kes panevad oma usu ja lootuse Issanda peale, on lubatud auline võit üle kõigi vaenlase vägede! Jumal tahab, et sa teaksid: „Sa tuled välja võitjana! Kuid ma tahan sinust teha enam kui võitja – ma töötan välja üht suuremat eesmärki su jaoks oma kuningriigis ja sa väljud lahingust suurema sõjasaagiga kui sa eales oskaks ettegi kujutada!“