ELADES AUS
Üks asi, mis aitab meile edasi liikuda keset saabuvaid raskeid aegu, on arusaamine Jumala aust. See võib kõlada küll väga lennuka ideena, mis pigem kuuluks teoloogide pärusmaale, kuid ma olen veendunud, et Jumala au teema omab väga reaalset ja praktilist väärtust iga tõelise uskliku jaoks. Seda mõistes suudame me avada ukse, mis aitab meil erinevate eluolukordadega toime tulla.
Jumala au ilmutab Issanda loomust ja olemust. Vanast Testamendist ehk mäletate, et Mooses sai natukene osa sellest aust. Enne seda oli Jumal saatnud Moosese välja ei ühegi muu selgituseta kui vaid sõnadega, et „MINA OLEN“. Kuid Mooses tahtis teada midagi enamat Jumala kohta, mistõttu ta anus: „Issand, ilmuta mulle oma au!“
Jumal vastas Moosesele, viies ta kõrvale ja asetades ta kaljule. Ja siis ütleb piibel, et Ta ilmutas end Moosesele täies aus (vt.2Moosese 34:6-7). See viis, kuidas Jumal tahab, et me õpiks tundma Tema au, on läbi ilmutuse Tema võrratust armastusest kogu inimkonna vastu. Ja see on just see, mida Ta ilmutas Moosesele.
Ma usun, et see kirjakoht on absoluutselt elulise tähtsusega mõistmaks, kes meie Issand on. Sageli, kui me mõtleme Jumala aule, peame me silmas Tema kuninglikkust ja suursugusust, Tema väge ja valitsust või mõnda Tema ilmumist oma rahvale. Need kõik võivad olla tulemus sellest, et me oleme näinud Jumala au. Kuid see pole see au, mille poolest Ta tahab, et me Teda tunneksime. Jumal ootab igavesti, et näidata meile oma armastust, andestada meile ja valada meid üle oma armuga, tuues meid taas enese ligi.
Ilmutus Jumala aust omab võimast mõju nende üle, kes on selle saanud või kes on palunud arusaamist selle kohta. Kuni selle hetkeni oli Mooses näinud Issandat kui vaid käskude ja viha Jumalat. Ta värises hirmust Issanda palge ees, anudes ja hüüdes Ta poole oma rahva Iisraeli pärast. See oli olnud tema Jumalaga silmast-silma-suhte alus.
Kuid nüüd, olles esimest korda näinud Jumala au, ei kartnud ta enam Jumalat. Selle asemel hakkas ta hoopis ülistama: „Siis Mooses kummardas kiiresti maani ja heitis silmili maha...!" (2Moosese 34:8). Ta nägi, et Jumal ei olnud ainuüksi äike, välgud ja kõrvulukustav trompet, kes kõiki hirmust värisema pani, vaid hoopis vastupidi – Jumal oli armastus ja Tema loomus oli õrn ja armuline.“
Näed sa seda võrratut tõde siin, mille Piibel esile toob? Tõeline ülistus sünnib südameis, mis on saanud vallutatud nägemusest Jumala mõõtmatust armastusest meie vastu. See on rajatud ilmutusele, et Jumal annab iseend meie eest, jagades oma headust, armu ja valmidust andestada. Seega, kui me tahame ülistada Jumalat nii tões kui Vaimus, peab meie ülistus olema rajatud sellele imelisele tõele Tema kohta.
Niipea, kui me oleme saanud osa Jumala ilmutusest Tema au kohta, ei jää ka meie ülistusel muud üle kui muutuda. Sest Tema au nägemine muudab meie elamisviisi! See mõjutab meie näoilmet ja käitumist, muutes meid „aust ausse“ ja rohkem Tema sarnaseks. Iga uus ilmutus Tema armastuse ja armu kohta toob esile üleloomuliku muutuse.
Jumala au ilmutab Issanda loomust ja olemust. Vanast Testamendist ehk mäletate, et Mooses sai natukene osa sellest aust. Enne seda oli Jumal saatnud Moosese välja ei ühegi muu selgituseta kui vaid sõnadega, et „MINA OLEN“. Kuid Mooses tahtis teada midagi enamat Jumala kohta, mistõttu ta anus: „Issand, ilmuta mulle oma au!“
Jumal vastas Moosesele, viies ta kõrvale ja asetades ta kaljule. Ja siis ütleb piibel, et Ta ilmutas end Moosesele täies aus (vt.2Moosese 34:6-7). See viis, kuidas Jumal tahab, et me õpiks tundma Tema au, on läbi ilmutuse Tema võrratust armastusest kogu inimkonna vastu. Ja see on just see, mida Ta ilmutas Moosesele.
Ma usun, et see kirjakoht on absoluutselt elulise tähtsusega mõistmaks, kes meie Issand on. Sageli, kui me mõtleme Jumala aule, peame me silmas Tema kuninglikkust ja suursugusust, Tema väge ja valitsust või mõnda Tema ilmumist oma rahvale. Need kõik võivad olla tulemus sellest, et me oleme näinud Jumala au. Kuid see pole see au, mille poolest Ta tahab, et me Teda tunneksime. Jumal ootab igavesti, et näidata meile oma armastust, andestada meile ja valada meid üle oma armuga, tuues meid taas enese ligi.
Ilmutus Jumala aust omab võimast mõju nende üle, kes on selle saanud või kes on palunud arusaamist selle kohta. Kuni selle hetkeni oli Mooses näinud Issandat kui vaid käskude ja viha Jumalat. Ta värises hirmust Issanda palge ees, anudes ja hüüdes Ta poole oma rahva Iisraeli pärast. See oli olnud tema Jumalaga silmast-silma-suhte alus.
Kuid nüüd, olles esimest korda näinud Jumala au, ei kartnud ta enam Jumalat. Selle asemel hakkas ta hoopis ülistama: „Siis Mooses kummardas kiiresti maani ja heitis silmili maha...!" (2Moosese 34:8). Ta nägi, et Jumal ei olnud ainuüksi äike, välgud ja kõrvulukustav trompet, kes kõiki hirmust värisema pani, vaid hoopis vastupidi – Jumal oli armastus ja Tema loomus oli õrn ja armuline.“
Näed sa seda võrratut tõde siin, mille Piibel esile toob? Tõeline ülistus sünnib südameis, mis on saanud vallutatud nägemusest Jumala mõõtmatust armastusest meie vastu. See on rajatud ilmutusele, et Jumal annab iseend meie eest, jagades oma headust, armu ja valmidust andestada. Seega, kui me tahame ülistada Jumalat nii tões kui Vaimus, peab meie ülistus olema rajatud sellele imelisele tõele Tema kohta.
Niipea, kui me oleme saanud osa Jumala ilmutusest Tema au kohta, ei jää ka meie ülistusel muud üle kui muutuda. Sest Tema au nägemine muudab meie elamisviisi! See mõjutab meie näoilmet ja käitumist, muutes meid „aust ausse“ ja rohkem Tema sarnaseks. Iga uus ilmutus Tema armastuse ja armu kohta toob esile üleloomuliku muutuse.