SAADES KASUKS KRISTUST
„...ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust.“ (Filiplastele 3:8)
Paulus oli täielikult haaratud oma Issandast, mistõttu miks pidi ta veel „saama kasuks“ Kristust? Oli Kristus ju end juba ilmutanud Paulusele ja seda mitte vaid kui apostlile, aga ka läbi tema elu. Ometigi tundis Paulus sundust võita Kristuse süda ja tähelepanu.
Kogu Pauluse olemus – tema teenistus, elu ja eksisteerimise eesmärk – olid koondunud vaid sellele, et olla meelepärane oma Valitsejale ja Issandale. Kõik muu oli tema jaoks tühine, isegi „head“ asjad.
Kõigi nende mõtete põhjal võid sa nüüd küsida, et mis on kogu selle Jeesuse südame võitmise mõte? Kas me siis juba ei ole Jumala armastuse keskpunktis? Absoluutselt! Tema heasoovlik armastus ulatub kogu inimkonnani, kuid samas on veel ka üks teistlaadi armastus, mida väga vähesed kristlased kogevad. See on selline kirglik armastus Kristuse vastu, mida elu tavaolukorras jagavad vaid abikaasad omavahel. Ülemlaul Piiblis peegeldab taolist armastust, kus Saalomon on otsekui Kristuse võrdkuju ja kus ühes peatükis Issand räägib oma pruudiga järgnevalt:
„Sa oled pannud mu südame põksuma...mu pruut! Oled pannud mu südame põksuma ainsa pilguga silmist, ainsa lüliga oma kaelakeest. Ah, kui magus on su armastus...mu pruut! Su armastus on parem kui vein...“ (Ülemlaul 4:9-10)
Kristuse pruut koosneb pühadest inimestest, kes igatsevad olla meelepärased oma Issandale ja kes elavad nii kuulekalt ja nii eraldatult kõigist muudest asjadest, et panevad Kristuse südame põksuma. See sõna „põksuma“ tähendab antud kontekstis „mu südame röövimist“. Ingliskeelne King James Version’i piiblitõlge ütleb, et Kristuse süda hakkab põksuma vaid „ühest pilgust“, mille suhtes ma usun, et see „üks pilk“ tähendab, et kogu meie meeled ja mõtted on koondunud ainuüksi Kristusele.
Paulus oli täielikult haaratud oma Issandast, mistõttu miks pidi ta veel „saama kasuks“ Kristust? Oli Kristus ju end juba ilmutanud Paulusele ja seda mitte vaid kui apostlile, aga ka läbi tema elu. Ometigi tundis Paulus sundust võita Kristuse süda ja tähelepanu.
Kogu Pauluse olemus – tema teenistus, elu ja eksisteerimise eesmärk – olid koondunud vaid sellele, et olla meelepärane oma Valitsejale ja Issandale. Kõik muu oli tema jaoks tühine, isegi „head“ asjad.
Kõigi nende mõtete põhjal võid sa nüüd küsida, et mis on kogu selle Jeesuse südame võitmise mõte? Kas me siis juba ei ole Jumala armastuse keskpunktis? Absoluutselt! Tema heasoovlik armastus ulatub kogu inimkonnani, kuid samas on veel ka üks teistlaadi armastus, mida väga vähesed kristlased kogevad. See on selline kirglik armastus Kristuse vastu, mida elu tavaolukorras jagavad vaid abikaasad omavahel. Ülemlaul Piiblis peegeldab taolist armastust, kus Saalomon on otsekui Kristuse võrdkuju ja kus ühes peatükis Issand räägib oma pruudiga järgnevalt:
„Sa oled pannud mu südame põksuma...mu pruut! Oled pannud mu südame põksuma ainsa pilguga silmist, ainsa lüliga oma kaelakeest. Ah, kui magus on su armastus...mu pruut! Su armastus on parem kui vein...“ (Ülemlaul 4:9-10)
Kristuse pruut koosneb pühadest inimestest, kes igatsevad olla meelepärased oma Issandale ja kes elavad nii kuulekalt ja nii eraldatult kõigist muudest asjadest, et panevad Kristuse südame põksuma. See sõna „põksuma“ tähendab antud kontekstis „mu südame röövimist“. Ingliskeelne King James Version’i piiblitõlge ütleb, et Kristuse süda hakkab põksuma vaid „ühest pilgust“, mille suhtes ma usun, et see „üks pilk“ tähendab, et kogu meie meeled ja mõtted on koondunud ainuüksi Kristusele.