JEESUS JA EFESOSE KOGUDUS
Johannese imelises ilmutuses, nagu seda on kirjeldatud Ilmutuse raamatu kolmes esimeses peatükis, näeb ta Jeesust kõndimas seitsme Aasias asuva Uue Testamendi koguduse keskel. Kristuse silmad on kui tuleleegid ja Ta kannab preestri riideid. On ilmne, et Ta on tulnud mõistma õiglast kohut nende koguduste üle.
Peetrus kirjutab: „Sest käes on aeg kohtumõistmisel alata Jumala kojast.“ (1Peetruse 4:17). Ja nüüd, mil Jeesus ilmub nende seitsme koguduse keskele, hakkab Ta nende üle kohut mõistma vastavalt nii heale kui halvale, mida nad on korda saatnud. Näeme seda kohtumõistmist Ilmutuse 2 ja 3 peatükis, mis mõlemad on kui suurte tähtedega kirjutatud ehk siis sõna-sõnalt otse Jeesuse suust.
Kõik need seitse kogudust olid päris kogudused ja asusid päriselt olemasolevates paikades: Efesoses, Smürnas, Laodikeias jne. Samas ei kuulnud Johannes Jumala häält kõnelemas vaid ainuüksi neile kogudustele, vaid kogudusele ülemaailmses mõttes – ehk siis igale usklikule, kes ootab Jeesuse taastulemist.
Jeesus alustab oma kohtumõistmist sellega, et toob esile palju häid asju, mida need kogudused on teinud, et valmistada Talle head meelt. Ta kiidab igat kogudust kõigi nende asjade eest. Kuid samas näeb Ta ka mitmeid asju, mis valmistavad Talle suurt südamevalu, mistõttu Ta esitab igale kogudusele ka hoiatuse. Ja Tema esimene sõnum läheb kristlastele Efesoses – kogudusele, mis oli rajatud apostel Pauluse jumalakartlikule õpetusele. Ja Jeesuse vastulause efeslastele oli: „Sa oled oma esimese armastuse maha jätnud. (Ilmutuse 2:4).
Kasutades sõna esimene armastus, ei räägi Jeesus siin mingist ebaküpsest armastusest, mida kogesime siis, kui alles päästetud saime. Ta räägib pigem jäägitust armastusest, öeldes: „Kord kuulus mulle su südame kõige esimene koht, kuid nüüd on su jäägitu armastus minu suhtes kaduma läinud. Ja sa oled lasknud muudel asjadel võtta Minu koha.“
On märkimisväärne, et kõigi nende pattude keskel, mille Jeesus seitsme koguduse puhul välja toob – abielurikkumine, kadedus, leigus, valeõpetused, Iisebeli meelevald, surnud ülistus ja vaimne pimedus – nimetab Ta kõige esimesena seda, mis Teda kõige enam kurvastab – armastuse kadumine Tema vastu. Meie Jumal on armukade armastaja ja Ta ei lase millelgi tulla meie ja Tema vahele.
Peetrus kirjutab: „Sest käes on aeg kohtumõistmisel alata Jumala kojast.“ (1Peetruse 4:17). Ja nüüd, mil Jeesus ilmub nende seitsme koguduse keskele, hakkab Ta nende üle kohut mõistma vastavalt nii heale kui halvale, mida nad on korda saatnud. Näeme seda kohtumõistmist Ilmutuse 2 ja 3 peatükis, mis mõlemad on kui suurte tähtedega kirjutatud ehk siis sõna-sõnalt otse Jeesuse suust.
Kõik need seitse kogudust olid päris kogudused ja asusid päriselt olemasolevates paikades: Efesoses, Smürnas, Laodikeias jne. Samas ei kuulnud Johannes Jumala häält kõnelemas vaid ainuüksi neile kogudustele, vaid kogudusele ülemaailmses mõttes – ehk siis igale usklikule, kes ootab Jeesuse taastulemist.
Jeesus alustab oma kohtumõistmist sellega, et toob esile palju häid asju, mida need kogudused on teinud, et valmistada Talle head meelt. Ta kiidab igat kogudust kõigi nende asjade eest. Kuid samas näeb Ta ka mitmeid asju, mis valmistavad Talle suurt südamevalu, mistõttu Ta esitab igale kogudusele ka hoiatuse. Ja Tema esimene sõnum läheb kristlastele Efesoses – kogudusele, mis oli rajatud apostel Pauluse jumalakartlikule õpetusele. Ja Jeesuse vastulause efeslastele oli: „Sa oled oma esimese armastuse maha jätnud. (Ilmutuse 2:4).
Kasutades sõna esimene armastus, ei räägi Jeesus siin mingist ebaküpsest armastusest, mida kogesime siis, kui alles päästetud saime. Ta räägib pigem jäägitust armastusest, öeldes: „Kord kuulus mulle su südame kõige esimene koht, kuid nüüd on su jäägitu armastus minu suhtes kaduma läinud. Ja sa oled lasknud muudel asjadel võtta Minu koha.“
On märkimisväärne, et kõigi nende pattude keskel, mille Jeesus seitsme koguduse puhul välja toob – abielurikkumine, kadedus, leigus, valeõpetused, Iisebeli meelevald, surnud ülistus ja vaimne pimedus – nimetab Ta kõige esimesena seda, mis Teda kõige enam kurvastab – armastuse kadumine Tema vastu. Meie Jumal on armukade armastaja ja Ta ei lase millelgi tulla meie ja Tema vahele.