KESKENDUNUD USK
Jeesus palvetas Isa poole: „Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes.“ (Joh. 17:10). „Et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes.” (Joh.17:26). Jeesus teeb selle väga selgeks: kui me oleme üks Temaga, võime ka nautida seda sama Isa armastust, mida Temagi naudib. Jumal tunneb meist sama palju rõõmu kui oma Pojast. Sest Piibli kohaselt on Jumal ka meie Isa nõnda nagu Ta on Kristuse Isa. Jeesus ise tunnistas: „Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde.” (Joh.20:17).
Seega, kui kõvasti sa ka pingutad, et olla meelepärane Jumalale? Koged sa oma elus vahel aegu, kus sul on tunne, et oled Talle kohe ütlemata meelepärane? Ja siis jälle esineb „madalseise“, kus sul on tunne, et sa oled Talle kõike muud kui meelepärane?
Mu armsad, enam kui tundeid, peate te usaldama fakte! Ja fakt on see, et Jumala meelehea teie üle ei sõltu vähimalgi määral teie endi jõupingutustest, aktiivsusest, headest kavatsustest või tegudest. Ei! Ainukene asi, millest see sõltub, on teie usk. Mina usun, et Jumal tahab, et me omaks nn. „keskendunud usku“, mis ütleb, et: „Kogu te usk peab olema keskendunud põhimõttele, et kui te tahate seista pühana Jumala ees, peate te tulema Ta ette Kristuses.“
Heebrea kirja autor hoiatab meid, et: „kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast!“ (Heebrea 3:12). See kõik on usu küsimus! Kui me taganeme kõige aluseks olevast õpetusest, et Jumal on aktsepteerinud meid läbi Kristuse, siis me pöördume tagasi käsu, lihaliku loomuse ja vaimse sidumise juurde! „Meie aga, kes oleme uskunud, saame hingamisse… sest kes läheb tema hingamisse, see hingab ka ise oma tegudest, nii nagu Jumal oma tegudest.“ (Heebrea 4:3,10).
Ainukene võimalus, kuidas tuua oma pidevalt higi ja pisaraid valav ning kurnatud hing hingamisse, on kinnitada endale: „Ma olen Kristuses ja aktsepteeritud Jumala poolt. Tal on minu üle hea meel, sõltumata sellest, kas olen omadega lääbakil või mitte. Vahet pole, kuidas ma end tunnen, sest ma tean oma kohta Kristuses – mind on asetatud istuma ühes Temaga taevastesse paikadesse!“
Seega, kui kõvasti sa ka pingutad, et olla meelepärane Jumalale? Koged sa oma elus vahel aegu, kus sul on tunne, et oled Talle kohe ütlemata meelepärane? Ja siis jälle esineb „madalseise“, kus sul on tunne, et sa oled Talle kõike muud kui meelepärane?
Mu armsad, enam kui tundeid, peate te usaldama fakte! Ja fakt on see, et Jumala meelehea teie üle ei sõltu vähimalgi määral teie endi jõupingutustest, aktiivsusest, headest kavatsustest või tegudest. Ei! Ainukene asi, millest see sõltub, on teie usk. Mina usun, et Jumal tahab, et me omaks nn. „keskendunud usku“, mis ütleb, et: „Kogu te usk peab olema keskendunud põhimõttele, et kui te tahate seista pühana Jumala ees, peate te tulema Ta ette Kristuses.“
Heebrea kirja autor hoiatab meid, et: „kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast!“ (Heebrea 3:12). See kõik on usu küsimus! Kui me taganeme kõige aluseks olevast õpetusest, et Jumal on aktsepteerinud meid läbi Kristuse, siis me pöördume tagasi käsu, lihaliku loomuse ja vaimse sidumise juurde! „Meie aga, kes oleme uskunud, saame hingamisse… sest kes läheb tema hingamisse, see hingab ka ise oma tegudest, nii nagu Jumal oma tegudest.“ (Heebrea 4:3,10).
Ainukene võimalus, kuidas tuua oma pidevalt higi ja pisaraid valav ning kurnatud hing hingamisse, on kinnitada endale: „Ma olen Kristuses ja aktsepteeritud Jumala poolt. Tal on minu üle hea meel, sõltumata sellest, kas olen omadega lääbakil või mitte. Vahet pole, kuidas ma end tunnen, sest ma tean oma kohta Kristuses – mind on asetatud istuma ühes Temaga taevastesse paikadesse!“