LÕHENENUD KOGUDUS by Gary Wilkerson
Korintose kogudus seisis silmitsi mitmete erinevate probleemidega: lõhenemine, tagarääkimine, laimamine, kadedus, võimuvõitlus ja seksuaalsed patud. Koguduse rahvas oli vägagi tolerantne ja kompromisside aldis, omades suhtumist, et: „Eks me kõik ju libastu ja komista vahel. Ega see meist veel halbu inimesi tee!“ Kuid 1Korintose 3-peatükis kirjutab apostel Paulus kogudusele järgmist: „Ka mina, vennad, ei võinud rääkida teile kui vaimsetele, vaid pidin rääkima kui lihalikele, nagu väetitele lastele Kristuses.“ (1Kor.3:1).
Paulus ei püüdnud vähimalgi määral neid julgustada, vaid jagas nendega tõsist sõna, mis pidi tooma nad tõe tunnetusele ja äestama nende kalgistunud südamete sööti kasvanud pinda. Paulus ütles: „Ma toitsin teid piima ja mitte tahke roaga, sest te polnud viimaseks veel valmis.
Ja te pole tegelikult praegugi veel valmis.“ (vt.1Kor.3:2). Pauluse igatsuseks oleks olnud jagada neile tahket sõna, mis oleks täitnud nende hinge ja kosutanud neid viisidel, mis oleks viinud neid uuele tasandile ja stabiilsusele Kristuses. Tänu nende ebaküpsusele aga pidi ta jätkama nende piimaga toitmist.
„Sest te olete alles lihalikud“ (s.3). Piibel kasutab siin sõna lihalik, mis tähendab „ilmalikku vaimu“. Ehk siis lihalikku vaimsust, mis viitab Püha Vaimu väe puudumisele ja selle asemel oma lihalikus jõus toimetamisele. „Kui teie seas on kiivust ja riidu - eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimlikult?“ (s.3). Paulus kirjeldab teatud viise, kuidas see inimlik, lihalik vaimsus toimib. See on alati kade ja kiivas. See põhjustab alati pingeid ja lõhenemisi Jumala kojas. Lihalik loomus süüdistab teisi või siis omab suhtumist: „Mina olen parem!“
Jumal kasutab Paulust kutsumaks seda kogudust meeleparandusele ja ütlemaks: „Jumal, me tahame kõike, mis Sul on!“ Kui me parandame meelt ja oleme valmis sulgema end oma salajasse palvekambrisse ühes oma Jumalaga, saavad meist ka kui vanaaja palvetavad mehed ja naised.
Paulus ei püüdnud vähimalgi määral neid julgustada, vaid jagas nendega tõsist sõna, mis pidi tooma nad tõe tunnetusele ja äestama nende kalgistunud südamete sööti kasvanud pinda. Paulus ütles: „Ma toitsin teid piima ja mitte tahke roaga, sest te polnud viimaseks veel valmis.
Ja te pole tegelikult praegugi veel valmis.“ (vt.1Kor.3:2). Pauluse igatsuseks oleks olnud jagada neile tahket sõna, mis oleks täitnud nende hinge ja kosutanud neid viisidel, mis oleks viinud neid uuele tasandile ja stabiilsusele Kristuses. Tänu nende ebaküpsusele aga pidi ta jätkama nende piimaga toitmist.
„Sest te olete alles lihalikud“ (s.3). Piibel kasutab siin sõna lihalik, mis tähendab „ilmalikku vaimu“. Ehk siis lihalikku vaimsust, mis viitab Püha Vaimu väe puudumisele ja selle asemel oma lihalikus jõus toimetamisele. „Kui teie seas on kiivust ja riidu - eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimlikult?“ (s.3). Paulus kirjeldab teatud viise, kuidas see inimlik, lihalik vaimsus toimib. See on alati kade ja kiivas. See põhjustab alati pingeid ja lõhenemisi Jumala kojas. Lihalik loomus süüdistab teisi või siis omab suhtumist: „Mina olen parem!“
Jumal kasutab Paulust kutsumaks seda kogudust meeleparandusele ja ütlemaks: „Jumal, me tahame kõike, mis Sul on!“ Kui me parandame meelt ja oleme valmis sulgema end oma salajasse palvekambrisse ühes oma Jumalaga, saavad meist ka kui vanaaja palvetavad mehed ja naised.