AINUKE VIIS, KUIDAS SAADA PÜHAKS
Tuginedes omaenda väele või tahtejõule, on võimatu saavutada pühadust Jumala silmis. Seetõttu peame tulema Tema ette, öeldes: „Issand, mul pole midagi Sulle anda ja see kõik sõltub Sinust.“ Ometigi püüame end pidevalt veenda, et: „Kui ma nüüd veel selle viimase patu üle võidu saavutaks, suudaks ma elada püha elu.“ Nii et me haarame oma tahtejõu mõõga, tõotused ja head kavatsused ning oleme valmis tapma vaenlase oma südameis. Kuid me ei saa iialgi pühaks, seistes omaenese õigsusel.
Sina ja mina seisame silmitsi selle sama põleva põõsaga, millega Mooseski silmitsi seisis. Ja see põõsas esindab Jumala tulist reageeringut kõige lihaliku vastu, mida pühaduse sildi all Tema ligiollu püütakse tuua. Seetõttu ütleb Ta meile: „Te ei saa seista mu ees tuginedes lihalikule alusele. On vaid üks püha alus ja selleks on usk minu Pojasse ja Tema ristitöösse.“ Vaid tänu sellele sai Jumal päästa ja lepitada kogu maailma iseendaga. Kui meie endi teod oleks suutnud tagada meile pääste, saaks vaid väga valitud hulk rahvast päästetud. Kuid mina usun, et Kristus suri meie kõigi eest.
Me võime vaadata kõige hullema varga, vägistaja, tapja, narkosõltlase või alkohooliku peale – inimeste peale, kellel pole ühtegi head tegu ette näidata – ja tunnistada: „Usu ja meeleparanduse kaudu võivad nemadki saada õigeks Jeesuses Kristuses.“ Ja just selles peitubki Jumala tõeline päästev vägi. Samas elavad paljud kristlased nii, nagu nende endi tegudest juba piisaks. Ja kohtupäeval seisavad nad Jumala ees oma lihalikus loomuses, öeldes: „Vaata Issand, mida kõike me Sinu heaks teinud oleme. Me oleme pingutanud selle nimel, et püsida laitmatu ja pühana. Me oleme prohveteerinud, toitnud vaeseid, tervendanud haigeid ja ajanud välja kurje vaime. Ja seda kõike selleks, et olla Sulle meelepärane!“ Kuid Jumal vastab selle pale: „Te pole teinud ühtegi seda asja minu Vaimu väes, vaid omaenese jõus. Mina aga aktsepteerin vaid ühe isiku õigsust ja selleks on mu Poja oma. Teis aga ma oma Poega küll ei näe.“
„Aga teie olete tema tõttu Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks, et läheks täide, nagu on kirjutatud: „Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!” (1Kor. 1:30-31).
Sina ja mina seisame silmitsi selle sama põleva põõsaga, millega Mooseski silmitsi seisis. Ja see põõsas esindab Jumala tulist reageeringut kõige lihaliku vastu, mida pühaduse sildi all Tema ligiollu püütakse tuua. Seetõttu ütleb Ta meile: „Te ei saa seista mu ees tuginedes lihalikule alusele. On vaid üks püha alus ja selleks on usk minu Pojasse ja Tema ristitöösse.“ Vaid tänu sellele sai Jumal päästa ja lepitada kogu maailma iseendaga. Kui meie endi teod oleks suutnud tagada meile pääste, saaks vaid väga valitud hulk rahvast päästetud. Kuid mina usun, et Kristus suri meie kõigi eest.
Me võime vaadata kõige hullema varga, vägistaja, tapja, narkosõltlase või alkohooliku peale – inimeste peale, kellel pole ühtegi head tegu ette näidata – ja tunnistada: „Usu ja meeleparanduse kaudu võivad nemadki saada õigeks Jeesuses Kristuses.“ Ja just selles peitubki Jumala tõeline päästev vägi. Samas elavad paljud kristlased nii, nagu nende endi tegudest juba piisaks. Ja kohtupäeval seisavad nad Jumala ees oma lihalikus loomuses, öeldes: „Vaata Issand, mida kõike me Sinu heaks teinud oleme. Me oleme pingutanud selle nimel, et püsida laitmatu ja pühana. Me oleme prohveteerinud, toitnud vaeseid, tervendanud haigeid ja ajanud välja kurje vaime. Ja seda kõike selleks, et olla Sulle meelepärane!“ Kuid Jumal vastab selle pale: „Te pole teinud ühtegi seda asja minu Vaimu väes, vaid omaenese jõus. Mina aga aktsepteerin vaid ühe isiku õigsust ja selleks on mu Poja oma. Teis aga ma oma Poega küll ei näe.“
„Aga teie olete tema tõttu Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks, et läheks täide, nagu on kirjutatud: „Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!” (1Kor. 1:30-31).