KÕIK OMA ELUPÄEVAD
Vana Testament on täis erinevaid Uue Testamendi tõdesid peegeldavaid kujundeid ja ettekuulutusi. Millal iganes mul on raske mõista mõnd Uue Testamendi tõde, pöördun ma tagasi selle prohvetliku ettekuulutuse juurde Vanas Testamendis. Ma tegelikult lausa usun, et iga väiksemgi Vana Testamendi lugu või episood, on täis ehedat tõde Uue Testamendi usklike jaoks. Üks selliseid näiteid puudutab Moosese ja põleva põõsa lugu. Ma usun, et see konkreetne lugu kätkeb endas sügavat Uue Testamendi tõde pühaduse kohta.
Ajal, mil Mooses oli Hoorebi mäel oma äia lambaid karjatamas, jäi talle korraga silma midagi väga kummalist: üks põõsas põles ereda leegiga otsekui oleks tules, aga ometigi ei põlenud ära! Mooses otsustas minna asja lähemalt uurima, kuid lähemale astudes kuulis Jumalat enesega põõsast rääkivat. „Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle.” Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!” (2Mo.3:3-4).
Põhjus, miks see põõsas põles ilma ära põlemata, oli selles, et Jumal oli seal. See oli nähtav väljund Jumala pühadusest. Ja nii see ongi – kus iganes Jumal on kohal, on see paik ka püha. Uus Testament ütleb, et meid on kutsutud olema pühad „nõnda nagu Jumal on püha“.
Ajal, mil Mooses oli Hoorebi mäel oma äia lambaid karjatamas, jäi talle korraga silma midagi väga kummalist: üks põõsas põles ereda leegiga otsekui oleks tules, aga ometigi ei põlenud ära! Mooses otsustas minna asja lähemalt uurima, kuid lähemale astudes kuulis Jumalat enesega põõsast rääkivat. „Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle.” Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!” (2Mo.3:3-4).
Põhjus, miks see põõsas põles ilma ära põlemata, oli selles, et Jumal oli seal. See oli nähtav väljund Jumala pühadusest. Ja nii see ongi – kus iganes Jumal on kohal, on see paik ka püha. Uus Testament ütleb, et meid on kutsutud olema pühad „nõnda nagu Jumal on püha“.
- „Vaid saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud; sest kirjutatud on: „Olge pühad, sest mina olen püha!” (1Pe.1:15-16). Ehk teisisõnu: „See on kirja pandud, talletatud ja otsustatud nüüd ja igavesti: me peame olema pühad nagu Jumal on püha.”
- „Jumal ei ole meid ju kutsunud rüvedusele, vaid pühitsusele.“ (1Tessaloonika 4:7). Jumal ei ole kutsunud meid ainuüksi selleks, et kinkida meile pääste, või saata meid üks päev taevasse või andestada me patud. Kõik need asjad on pigem meie tõelise kutsega kaasaskäivad kasutegurid. Kuid meie kutse on olla püha nagu Tema on püha.