JUMALAS OLEV USKLIK
„Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse. „ (Joh.15:10). Jeesus täitis ustavalt kõiki oma Isa korraldusi ja nimetas seda „Temas olemiseks“
Mõned kristlased arvavad, et võivad ise valida, milliseid Kristuse korraldusi täita, milliseid mitte. Kui neile mõni käsk ei meeldi, siis nad kas lihtsalt ignoreerivad seda või siis vabandavad oma sõnakuulmatuse välja järgnevaga: „No mina ei näe seda niimoodi. Mina ei usu, et see just seda tähendab.“ Kui kellelegi ei meeldi pastori üleskutse pühadusele, lahkub ta sellest kogudusest ja läheb otsib mõne teise pastori, kes rõhub ikka positiivsetele asjadele. Just seetõttu vallutabki ükskõiksuse katk nii suurel hulgal kogudusi. Me tunneme nii suurt hirmu tegude ja käsumeelsuse eest, et oleme paigutanud ka sõnakuulelikkuse halbade asjade nimistusse.
Kuid kuidas saab olla võimalik, et üks Tema okstest ei ole Tema küljes? Jeesus ütles: „Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.“ (Joh.15:6). Kas enam selgemini annakski midagi öelda? Kelleski-milleski olemine hõlmab endas nii rahu kui ka vastutust. See on täiesti võimalik olla Temas – olla ühendatud viinapuuga – aga samas mitte omada endas voogavat elu, mis kannaks ka vilja. Temas olemine hõlmab endas täielikku sõnakuulelikkust Kristuse korraldustele, sest igal oksal on vaba tahe – temas peituv elujõud. Oks ei saa olla passiivne – ta peab ammutama elu viinapuust. „Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse“ (s.7). Jumala Sõna on Isa kärpiv nuga. Ja kuidas saakski ükski oks kanda vilja, kui ta ignoreerib ja hülgab Jumala Sõna, teadmata sest’ midagi?
Võime näha kuivuse vilju kerkimas esile üle kogu Issanda viinaaia – abielurikkumised, hooramine, joomine, uimastid – see kärpimisprotsess on peatunud nii paljude eludes. Jumala Sõna on aga Tema enda nuga – kaheterane mõõk. Suur osa tänapäeva kristlastest aga ei tunne Jumala Sõna, sest nad ei loe seda. Seetõttu on ka võimatu kanda õigsuse vilja, kui Tema Sõna ei ela me sees. Sõna hülgamine põhjustab aga viljatust ja toob kaasa Jumala rahva kohutava närbumise.
Jumalas olev usklik on see, kes armastab ja kardab Jumalat. Kes januneb Tema Sõna järele ja väriseb Tema kohtumõistmise ees. Ta tunneb rõõmu, kui Sõna kärbib ta küljest kõik takistused. Ta palub, et Kristuse sarnasus ja elu võiksid võtta veelgi enam maad tema sees ja et ta võiks üha enam ja enam küpseda sõnakuulelikkuses ja armastuses.
Mõned kristlased arvavad, et võivad ise valida, milliseid Kristuse korraldusi täita, milliseid mitte. Kui neile mõni käsk ei meeldi, siis nad kas lihtsalt ignoreerivad seda või siis vabandavad oma sõnakuulmatuse välja järgnevaga: „No mina ei näe seda niimoodi. Mina ei usu, et see just seda tähendab.“ Kui kellelegi ei meeldi pastori üleskutse pühadusele, lahkub ta sellest kogudusest ja läheb otsib mõne teise pastori, kes rõhub ikka positiivsetele asjadele. Just seetõttu vallutabki ükskõiksuse katk nii suurel hulgal kogudusi. Me tunneme nii suurt hirmu tegude ja käsumeelsuse eest, et oleme paigutanud ka sõnakuulelikkuse halbade asjade nimistusse.
Kuid kuidas saab olla võimalik, et üks Tema okstest ei ole Tema küljes? Jeesus ütles: „Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.“ (Joh.15:6). Kas enam selgemini annakski midagi öelda? Kelleski-milleski olemine hõlmab endas nii rahu kui ka vastutust. See on täiesti võimalik olla Temas – olla ühendatud viinapuuga – aga samas mitte omada endas voogavat elu, mis kannaks ka vilja. Temas olemine hõlmab endas täielikku sõnakuulelikkust Kristuse korraldustele, sest igal oksal on vaba tahe – temas peituv elujõud. Oks ei saa olla passiivne – ta peab ammutama elu viinapuust. „Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse“ (s.7). Jumala Sõna on Isa kärpiv nuga. Ja kuidas saakski ükski oks kanda vilja, kui ta ignoreerib ja hülgab Jumala Sõna, teadmata sest’ midagi?
Võime näha kuivuse vilju kerkimas esile üle kogu Issanda viinaaia – abielurikkumised, hooramine, joomine, uimastid – see kärpimisprotsess on peatunud nii paljude eludes. Jumala Sõna on aga Tema enda nuga – kaheterane mõõk. Suur osa tänapäeva kristlastest aga ei tunne Jumala Sõna, sest nad ei loe seda. Seetõttu on ka võimatu kanda õigsuse vilja, kui Tema Sõna ei ela me sees. Sõna hülgamine põhjustab aga viljatust ja toob kaasa Jumala rahva kohutava närbumise.
Jumalas olev usklik on see, kes armastab ja kardab Jumalat. Kes januneb Tema Sõna järele ja väriseb Tema kohtumõistmise ees. Ta tunneb rõõmu, kui Sõna kärbib ta küljest kõik takistused. Ta palub, et Kristuse sarnasus ja elu võiksid võtta veelgi enam maad tema sees ja et ta võiks üha enam ja enam küpseda sõnakuulelikkuses ja armastuses.