PAREM KUI ALGUSAEGADEL
„Ma…teen teile rohkem head kui teie algusaegadel.“ (Hesekieli 36:11). See on Jumala imeliste tegude tõotus – suurem kui Nelipüha päev – mis saab tulema ilmsiks viimseil päevil.
Mõtle tagasi oma vaimuliku elu „algustele“, kui olid alles päästetud saanud. Sa olid nii õnnelik ja elevil Jeesusest. Kuid Jumal ütleb: „Ma saan tegema su heaks midagi veelgi paremat kui tookord!“ Ta saab koguduses tegema palju paremat kui eales varem. Paremat, kui seda oli Punasest Merest läbiminek? Midagi paremat kui Eelija poolt taevast alla kutsutud tuli ja vihma peatamine? Just nimelt. Jumalal on midagi palju paremat varuks!
Sa võid nüüd küsida, et mis saab olla neist kõigist parem? Meie usk on ju rajatud neile võrratutele näidetele. Mu armsad – me saame nägema parimat ilmutust Jeesusest Kristusest kui kogu inimkond eales varem on näinud. Ja selle ime imelisus peitub järgnevas: Jumal võtab selle läbi aegade kõige räpasema ja väärastunuma põlvkonna – põlvkonna, kellel on kogu ajaloo kõige kalgim süda – ja teeb nad puhtaks, kinkides neile armastavad südamed ja muutes nad oma pühaks karjaks. „…ma teen nad inimeste poolest arvukaks nagu lambad. Nõnda palju nagu on pühitsetud lambaid…“ (Hes.36:37-38). Jumal saab päästma ühe „karja“ – suure hulga mehi ja naisi. Me saame nägema patuseid kõikvõimalikelt eluradadelt – juute ja moslemeid, rikkaid ja vaeseid, mõrtsukaid ja paljusid teisi – tulemas Jumala juurde ja saamas päästetud.
Sa võid nüüd öelda, et selles pole ju midagi uut. Kristus on ju alati puhastanud patuseid. Jumal on seda teinud kõigel ristil toimunust alates. See on tõsi. Kuid samas ära unusta, et patt kasvab pidevalt ja kurjus läheb üha kurjemaks. Ja kus iganes valitseb patt, seal valitseb ka veelgi enam Jumala arm.
Punase Mere sündmuste ajal püüdis Kurat hirmutada Jumala rahvast ja panna neid perutama ning mässama. Vahe tänapäevaga on see, et ta on juba saavutanud võimu tagasilangenud koguduste üle, vangistades ja orjastades miljoneid: „Kuna teid on…neelatud igast küljest, mistõttu te olete saanud teiste rahvaste omandiks ning inimeste keelepeksu ja laimu aluseks…“ (Hes. 36:3). Kuid just sel samal põhjusel hakkabki Jumal liikuma: „Et vaenlane teile on öelnud: „Paras!” ja „Igavesed künkad on saanud meie omaks!” (Hes.3:2). Saatan ühes oma kaaskondlastega on pilganud ja naernud, öeldes: „Me oleme hävitanud Kristuse töö maa peal!“, kuid Jumal ütleb: „Oma nime pärast päästan ma nad võimsalt!“
Sa vajad usku selleks, et mõista seda imet, sest see saab sündima ajal, mil Kogudus vajab Teda kõige rohkem kõige kriitilisemal hetkel läbi kiriku ajaloo. Jumal teeb nii, et Tema kari võiks elada õigsuses. Ta toob sellise patutunnetuse, et usklikud sõna otseses mõttes saavad vihkama oma mineviku patte. „Ja ma saadan teie peale palju inimesi…neid saab palju ja nad on viljakad…ja teen teile rohkem head kui teie algusaegadel.“ (Hesekieli 36:10-11).
Mõtle tagasi oma vaimuliku elu „algustele“, kui olid alles päästetud saanud. Sa olid nii õnnelik ja elevil Jeesusest. Kuid Jumal ütleb: „Ma saan tegema su heaks midagi veelgi paremat kui tookord!“ Ta saab koguduses tegema palju paremat kui eales varem. Paremat, kui seda oli Punasest Merest läbiminek? Midagi paremat kui Eelija poolt taevast alla kutsutud tuli ja vihma peatamine? Just nimelt. Jumalal on midagi palju paremat varuks!
Sa võid nüüd küsida, et mis saab olla neist kõigist parem? Meie usk on ju rajatud neile võrratutele näidetele. Mu armsad – me saame nägema parimat ilmutust Jeesusest Kristusest kui kogu inimkond eales varem on näinud. Ja selle ime imelisus peitub järgnevas: Jumal võtab selle läbi aegade kõige räpasema ja väärastunuma põlvkonna – põlvkonna, kellel on kogu ajaloo kõige kalgim süda – ja teeb nad puhtaks, kinkides neile armastavad südamed ja muutes nad oma pühaks karjaks. „…ma teen nad inimeste poolest arvukaks nagu lambad. Nõnda palju nagu on pühitsetud lambaid…“ (Hes.36:37-38). Jumal saab päästma ühe „karja“ – suure hulga mehi ja naisi. Me saame nägema patuseid kõikvõimalikelt eluradadelt – juute ja moslemeid, rikkaid ja vaeseid, mõrtsukaid ja paljusid teisi – tulemas Jumala juurde ja saamas päästetud.
Sa võid nüüd öelda, et selles pole ju midagi uut. Kristus on ju alati puhastanud patuseid. Jumal on seda teinud kõigel ristil toimunust alates. See on tõsi. Kuid samas ära unusta, et patt kasvab pidevalt ja kurjus läheb üha kurjemaks. Ja kus iganes valitseb patt, seal valitseb ka veelgi enam Jumala arm.
Punase Mere sündmuste ajal püüdis Kurat hirmutada Jumala rahvast ja panna neid perutama ning mässama. Vahe tänapäevaga on see, et ta on juba saavutanud võimu tagasilangenud koguduste üle, vangistades ja orjastades miljoneid: „Kuna teid on…neelatud igast küljest, mistõttu te olete saanud teiste rahvaste omandiks ning inimeste keelepeksu ja laimu aluseks…“ (Hes. 36:3). Kuid just sel samal põhjusel hakkabki Jumal liikuma: „Et vaenlane teile on öelnud: „Paras!” ja „Igavesed künkad on saanud meie omaks!” (Hes.3:2). Saatan ühes oma kaaskondlastega on pilganud ja naernud, öeldes: „Me oleme hävitanud Kristuse töö maa peal!“, kuid Jumal ütleb: „Oma nime pärast päästan ma nad võimsalt!“
Sa vajad usku selleks, et mõista seda imet, sest see saab sündima ajal, mil Kogudus vajab Teda kõige rohkem kõige kriitilisemal hetkel läbi kiriku ajaloo. Jumal teeb nii, et Tema kari võiks elada õigsuses. Ta toob sellise patutunnetuse, et usklikud sõna otseses mõttes saavad vihkama oma mineviku patte. „Ja ma saadan teie peale palju inimesi…neid saab palju ja nad on viljakad…ja teen teile rohkem head kui teie algusaegadel.“ (Hesekieli 36:10-11).