SUMMUTA LEEGID
Üks mu lähedane sõber ütles mulle kord telefoni teel midagi, mis rabas mind täiega jalust. Tundsin, kuidas see lausa lõikas mulle südamesse ja ma ei suutnud seda vastu võtta. Ma küll ei pannud koheselt toru hargile, kuid samas jäi see vestlus üsna lühikeseks ja ma kogesin, kuidas mind oli täiega provotseeritud.
See jutuajamine pani mul vere keema. Olin ühtaegu häiritud ja ärritunud, ning samas kogesin ka valu. Viha, nördimus ja kurbus võtsid vahelduva eduga maad ja see kõik hakkas mu sees keema. Püüdsin keskenduda Jumala Sõnale ja palvele, kuid olin nii häiritud, et suutsin vaevu keskenduda Jumalale. Mispeale ütlesin: „Issand, mu hea sõber tõmbas mulle ilma vähimagi põhjuseta vee peale. See ei saanud olla keegi muu kui kurat ise, kes püüdis mind ärritada. Ma ei pea seda kõike kuulama!“
Lasin neil mõtetel haududa umbes tunni, kuni ei pidanud enam lõpuks vastu ja keesin üle. Kisendasin Jumala poole, öeldes: „Issand, see asi ajab ikka tõeliselt närvi!“ Mispeale kuulsin Jumala vaikset häält ütlemas: „David, summuta need leegid kohe praegu. Sa põled omaenda valus, pahameeles ja vihkamises, sest said kõvasti haiget. Kuid see, mida sa praegu teed, on ohtlik, mistõttu ära kavatsegi jätkata.“
Olin juba ammu aega tagasi selgeks saanud, et kui Püha Vaim räägib, tasub kuulata. Parandasin koheselt meelt ja palusin andeks. Seejärel aga istusin maha ja hakkasin mõtlema: „Mis see siis oli, mis mind nii väga ärritas? Ja miks ma seesmiselt nii keema läksin? Ma ei saa pidada vimma selle sõbra peale. Oleme ju nii kaua sõbrad olnud ja ma tean, et andestan talle nagunii. Kuid miks ma siis nii endast väljas olen?“
Ja korraga jõudis mulle kohale. Kõik, mis mu sees kees, polnud tingitud sellest valusast jutuajamisest. Olin vihane pigem iseenda peale, et olin lasknud end taas nii kergesti endast välja viia. Olin häiritud iseenda käitumisest, kuna olin nii kiiresti langenud tagasi vana harjumuse küüsi, millest olin arvanud juba ammu võitu saanud olevat.
Kiireim viis „leekide summutamiseks“ on uskuda Jeesuse andestusse. Ja Tema on valmis andestama igal ajal. „Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.“ (Psalmid 86:5).
See jutuajamine pani mul vere keema. Olin ühtaegu häiritud ja ärritunud, ning samas kogesin ka valu. Viha, nördimus ja kurbus võtsid vahelduva eduga maad ja see kõik hakkas mu sees keema. Püüdsin keskenduda Jumala Sõnale ja palvele, kuid olin nii häiritud, et suutsin vaevu keskenduda Jumalale. Mispeale ütlesin: „Issand, mu hea sõber tõmbas mulle ilma vähimagi põhjuseta vee peale. See ei saanud olla keegi muu kui kurat ise, kes püüdis mind ärritada. Ma ei pea seda kõike kuulama!“
Lasin neil mõtetel haududa umbes tunni, kuni ei pidanud enam lõpuks vastu ja keesin üle. Kisendasin Jumala poole, öeldes: „Issand, see asi ajab ikka tõeliselt närvi!“ Mispeale kuulsin Jumala vaikset häält ütlemas: „David, summuta need leegid kohe praegu. Sa põled omaenda valus, pahameeles ja vihkamises, sest said kõvasti haiget. Kuid see, mida sa praegu teed, on ohtlik, mistõttu ära kavatsegi jätkata.“
Olin juba ammu aega tagasi selgeks saanud, et kui Püha Vaim räägib, tasub kuulata. Parandasin koheselt meelt ja palusin andeks. Seejärel aga istusin maha ja hakkasin mõtlema: „Mis see siis oli, mis mind nii väga ärritas? Ja miks ma seesmiselt nii keema läksin? Ma ei saa pidada vimma selle sõbra peale. Oleme ju nii kaua sõbrad olnud ja ma tean, et andestan talle nagunii. Kuid miks ma siis nii endast väljas olen?“
Ja korraga jõudis mulle kohale. Kõik, mis mu sees kees, polnud tingitud sellest valusast jutuajamisest. Olin vihane pigem iseenda peale, et olin lasknud end taas nii kergesti endast välja viia. Olin häiritud iseenda käitumisest, kuna olin nii kiiresti langenud tagasi vana harjumuse küüsi, millest olin arvanud juba ammu võitu saanud olevat.
Kiireim viis „leekide summutamiseks“ on uskuda Jeesuse andestusse. Ja Tema on valmis andestama igal ajal. „Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.“ (Psalmid 86:5).