EI MINGEID POOLETOOBISEID PALVEID
Issanda sulased – me elame pidevas ohus vaenlase poolt. Meie armastus Jeesuse vastu on ohuks kogu põrgule, mistõttu me ei saa lüüa kaasa üheski pühas töös, ilma arvestamata Saatana kõikvõimalike lõksudega.
Üks abielunõustaja helistas mulle hiljaaegu ja ütles: „Kuhu iganes ma ka kirikus ei vaataks – paarid lähevad lahku igal pool. See on kui Kristuse Ihu tabanud katk.“ Kuulen pidevalt kõikvõimalikest põhjustest, mis tekitavad tormi kristlikes kodudes: ebakõlad, ebapiisav suhtlemine, kiindumuse kadumine, truudusetus. Tegelikkuses aga on see nii palju enamat – rünnak otse põrgust kõigi Jumala pühade vastu.
Purunenud kodud mittekristlaste seas pole just suurim müsteerium, kuid Jumala õigete seas on taolistel keeristel omad põhjused. Mõelge korra. Kuidas on võimalik, et pühendunud kristlased, kes on aastaid kuulanud jumalakartlikku õpetust, kaotavad korraga meelevalla omaenda kodus? Nad teavad enam kui hästi, et Jumala lepingus peitub nende jõud. Nad teavad, et Jumal on tõotanud hävitada iga saatanliku väe, mis tõuseb nende vastu. Aga miks siis ometigi Saatan ikka võimutseb? Miks on kristlaste abielud pideva löögi all? Mina usun, et seetõttu, et üks abielu osapooltest on avanud ukse saatanlikule eksiarvamusele. Võib-olla on lausa mõlemad osapooled teinud teatud kompromisse oma elus või muutunud vaimselt laisaks. Ja nüüd on mässav Kurat saanud jala ukse vahele nii nende südameis kui kodus.
Juhul, kui ka sina oled taolise rünnaku all, peaksid esitama sama küsimuse, mille jüngrid esitasid: „Isand, miks ei suuda me neid deemoneid välja ajada?“ Jeesus vastas, et on teatud deemonlikke sidumisi, mis ei allu vaid käte peale panemisele või südantlõhestavale ühekordsele palvele. Need köidikud on nii tugevalt kinnistunud, et neist lahti saamiseks ei aita muu kui vaid alaline palve ja paast. Samas on tänapäeva kogudused otsekui koomas selles osas, mis puudutab palve väge. Miljonite silmad oleks kui looritatud, mistõttu Jeesus on viimane, kelle juurde nad hädaolukorras pöörduvad. Nad on hüljanud oma salajase palvekambri ja pöörduvad pigem psühholoogide, nõustajate, raamatute ja sõprade poole – ükskõik, mille, aga mitte Issanda poole.
Kui sa ütled, et su abielu on karidel, aga sa tahaks selle siiski päästa, siis huvitav, kui palju aega sa veedad vaid Jumalaga? Kui palju kordi oled sa kasvõi tunnikski teleka välja lülind’, et istuda Jeesuse jalge ees ja puistata Talle oma südant? Kui mitu söögikorda oled sa vahele jätnud, et paastuda oma abielu pärast?
„Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda. „ (Jaakobuse 5:16)
Üks abielunõustaja helistas mulle hiljaaegu ja ütles: „Kuhu iganes ma ka kirikus ei vaataks – paarid lähevad lahku igal pool. See on kui Kristuse Ihu tabanud katk.“ Kuulen pidevalt kõikvõimalikest põhjustest, mis tekitavad tormi kristlikes kodudes: ebakõlad, ebapiisav suhtlemine, kiindumuse kadumine, truudusetus. Tegelikkuses aga on see nii palju enamat – rünnak otse põrgust kõigi Jumala pühade vastu.
Purunenud kodud mittekristlaste seas pole just suurim müsteerium, kuid Jumala õigete seas on taolistel keeristel omad põhjused. Mõelge korra. Kuidas on võimalik, et pühendunud kristlased, kes on aastaid kuulanud jumalakartlikku õpetust, kaotavad korraga meelevalla omaenda kodus? Nad teavad enam kui hästi, et Jumala lepingus peitub nende jõud. Nad teavad, et Jumal on tõotanud hävitada iga saatanliku väe, mis tõuseb nende vastu. Aga miks siis ometigi Saatan ikka võimutseb? Miks on kristlaste abielud pideva löögi all? Mina usun, et seetõttu, et üks abielu osapooltest on avanud ukse saatanlikule eksiarvamusele. Võib-olla on lausa mõlemad osapooled teinud teatud kompromisse oma elus või muutunud vaimselt laisaks. Ja nüüd on mässav Kurat saanud jala ukse vahele nii nende südameis kui kodus.
Juhul, kui ka sina oled taolise rünnaku all, peaksid esitama sama küsimuse, mille jüngrid esitasid: „Isand, miks ei suuda me neid deemoneid välja ajada?“ Jeesus vastas, et on teatud deemonlikke sidumisi, mis ei allu vaid käte peale panemisele või südantlõhestavale ühekordsele palvele. Need köidikud on nii tugevalt kinnistunud, et neist lahti saamiseks ei aita muu kui vaid alaline palve ja paast. Samas on tänapäeva kogudused otsekui koomas selles osas, mis puudutab palve väge. Miljonite silmad oleks kui looritatud, mistõttu Jeesus on viimane, kelle juurde nad hädaolukorras pöörduvad. Nad on hüljanud oma salajase palvekambri ja pöörduvad pigem psühholoogide, nõustajate, raamatute ja sõprade poole – ükskõik, mille, aga mitte Issanda poole.
Kui sa ütled, et su abielu on karidel, aga sa tahaks selle siiski päästa, siis huvitav, kui palju aega sa veedad vaid Jumalaga? Kui palju kordi oled sa kasvõi tunnikski teleka välja lülind’, et istuda Jeesuse jalge ees ja puistata Talle oma südant? Kui mitu söögikorda oled sa vahele jätnud, et paastuda oma abielu pärast?
„Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda. „ (Jaakobuse 5:16)