ISSAND, KUULE MU HÄÄLT
„Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand! Issand, kuule mu häält, sinu kõrvad pangu tähele mu anumise häält! Kui sina, Issand, peaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks? Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks.“ (Psalmid 130:1-4). Taavet ägas skandaali pärast, mille ta oli Iisraelis põhjustanud. Tema patt oli tulnud päevavalgele ja kogu maailm oli sellest nüüd teadlik. Tema meeleheide häbi pärast, mida ta oli põhjustanud, oli nii hingemattev, et ta anus Jumalat: „Ära anna mind jõledate teotada!“ (Psalmid 39:9).
Tean mitmeidki kristlasi, kes on samasugused nagu Taavet. Nad armastavad Jeesust ja ometigi on patustanud kohutaval moel selle valguse vastu, mis neile antud. Nad on kuulnud palju häid jutlusi, lugenud aastaid igapäevaselt Piiblit ja veetnud lugematu hulk tunde palves. Ja ometi on nad patustanud kõigi Jumala õnnistuste vastu. Aga kuidas? Läbi salajase patu, millega nad pole tegelenud! Ajapikku on see patt blokkinud nende osaduse Jeesusega, mistõttu Püha Vaim on pannud oma sõrme selle harjumuse peale, hoides seda nende silme ees. Ta hoiatab neid: „Nüüd aitab – see patt peab kaduma! Ma ei vaata läbi sõrmede, kui sa jätkuvalt seda harrastad. Nüüdsest on sul tähtaeg. Ma olen hetkel paljastanud selle patu vaid sinu ees, aga peagi saab see paljastatud kogu maailmas ees!“
Millal iganes nad jumalakotta sisenevad, ei suuda nad oma pilkugi tõsta ja nad hüüavad Taaveti kombel: „Mu patte on lugematul hulgal! Kõik mu süüteod on mind kätte saanud, nii et ma ei suuda tõsta oma peadki taeva poole!“ Nad on kaotanud kogu oma rõõmu ja vabaduse, mida kord nautisid. Nende palved ega laulud ei oma enam mingit elu ega väge. Ja nad kannavad endaga kaasas suurt läbikukkumise tunnet. Nad on muutunud nõrgaks ja jõuetuks, nende hing on haige ja nad on kohe, kohe kokku kukkumas. Ja seda kõike vaid seetõttu, et nende patt on lõiganud läbi nende suhte Jumalaga! Nad teavad seda.
Kas see kirjeldab ka sinu hingeolukorda praegu? Kui nii, siis täna Jumalat Tema armu eest, mille kaudu Ta istutab sinusse ka püha jumalakartuse.
Tean mitmeidki kristlasi, kes on samasugused nagu Taavet. Nad armastavad Jeesust ja ometigi on patustanud kohutaval moel selle valguse vastu, mis neile antud. Nad on kuulnud palju häid jutlusi, lugenud aastaid igapäevaselt Piiblit ja veetnud lugematu hulk tunde palves. Ja ometi on nad patustanud kõigi Jumala õnnistuste vastu. Aga kuidas? Läbi salajase patu, millega nad pole tegelenud! Ajapikku on see patt blokkinud nende osaduse Jeesusega, mistõttu Püha Vaim on pannud oma sõrme selle harjumuse peale, hoides seda nende silme ees. Ta hoiatab neid: „Nüüd aitab – see patt peab kaduma! Ma ei vaata läbi sõrmede, kui sa jätkuvalt seda harrastad. Nüüdsest on sul tähtaeg. Ma olen hetkel paljastanud selle patu vaid sinu ees, aga peagi saab see paljastatud kogu maailmas ees!“
Millal iganes nad jumalakotta sisenevad, ei suuda nad oma pilkugi tõsta ja nad hüüavad Taaveti kombel: „Mu patte on lugematul hulgal! Kõik mu süüteod on mind kätte saanud, nii et ma ei suuda tõsta oma peadki taeva poole!“ Nad on kaotanud kogu oma rõõmu ja vabaduse, mida kord nautisid. Nende palved ega laulud ei oma enam mingit elu ega väge. Ja nad kannavad endaga kaasas suurt läbikukkumise tunnet. Nad on muutunud nõrgaks ja jõuetuks, nende hing on haige ja nad on kohe, kohe kokku kukkumas. Ja seda kõike vaid seetõttu, et nende patt on lõiganud läbi nende suhte Jumalaga! Nad teavad seda.
Kas see kirjeldab ka sinu hingeolukorda praegu? Kui nii, siis täna Jumalat Tema armu eest, mille kaudu Ta istutab sinusse ka püha jumalakartuse.