PALVE FOOKUS
Palve on sageli üks kõige isekamaid valdkondi kogu kristlase elus. Sest kui mõelda sellele, keskenduvad enamus me palveid meie endi vajadustele. Meie palvete kaks peamist teemat on meie isiklik vaimne kasv ja meie pere ning sõprade vajadused. Vahel harva võib muidugi juhtuda, et sirutume ka kaugemale omaenda väikesest maailmast ja palume teiste eest. Kuid tavaliselt, kui lubame kellelegi: „Ma palvetan su eest!“, me seda siiski ei tee. Või kui, siis ainult korra, unustades peagi ta vajadused.
Olen hiljaaegu uurinud omaenda palveelu Piibli valgel ja kogenud süütunnet oma palvete kitsarinnalisuse –ja piiratuse pärast. Nii nagu enamus usklikke, veedan ka mina palju aega palves, otsides Jumalat oma vaimse elu suhtes. Hüüan Ta poole, et Ta muudaks mind pühamaks ja rohkem enda sarnaseks; et Ta jagaks mulle juhtnööre eluks ja võiaks mu teenistust. Ma naudin seda kallist osadust Temaga, Teda vaikselt ülistades ja Tema ligiolus kosutust leides. Ühtlasi palun ma igapäevaselt oma pere eest. Palun, et Jumal kaitseks mu lapsi vaenlase salasepitsuste eest; palun, et mu pojad oleks kui puud, mis istutatud Jumala veeojade äärde; et mu tütred oleks kui lihvitud kivid Tema kojas ja mu lapselapsed armastaks Jeesust. Palun ka me koguduse murede pärast. Ühtlasi teen eestpalveid üksikisikute pärast, kes on raskustes ja misjonäride ning teenistuste pärast, keda me toetame.
Sa võid nüüd öelda: „Aga see kõik on ju äärmiselt kiiduväärt, vend Dave. On hea teada, et sulged end oma palvekambrisse koos Issandaga, Temaga suheldes ja kõigi nende vajaduste pärast paludes.“ Kuid Jumala Sõna kohaselt armsast osadusest ainuüksi ei piisa. Jah, selles peitub meie vaimse kasvu saladus ja midagi imelisemat annab siin maa peal üldse kogeda. Samas aga – kui läheme Jumala trooni ette ainuüksi iseenda kasvu ja vajaduste pärast, oleme isekad. Me lihtsalt ei saa eirata palvet kõigi tõsiste vajaduste pärast ka me ümber.
„Siis ta ütles oma jüngritele: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!” (Matteuse 9:37-38).
Olen hiljaaegu uurinud omaenda palveelu Piibli valgel ja kogenud süütunnet oma palvete kitsarinnalisuse –ja piiratuse pärast. Nii nagu enamus usklikke, veedan ka mina palju aega palves, otsides Jumalat oma vaimse elu suhtes. Hüüan Ta poole, et Ta muudaks mind pühamaks ja rohkem enda sarnaseks; et Ta jagaks mulle juhtnööre eluks ja võiaks mu teenistust. Ma naudin seda kallist osadust Temaga, Teda vaikselt ülistades ja Tema ligiolus kosutust leides. Ühtlasi palun ma igapäevaselt oma pere eest. Palun, et Jumal kaitseks mu lapsi vaenlase salasepitsuste eest; palun, et mu pojad oleks kui puud, mis istutatud Jumala veeojade äärde; et mu tütred oleks kui lihvitud kivid Tema kojas ja mu lapselapsed armastaks Jeesust. Palun ka me koguduse murede pärast. Ühtlasi teen eestpalveid üksikisikute pärast, kes on raskustes ja misjonäride ning teenistuste pärast, keda me toetame.
Sa võid nüüd öelda: „Aga see kõik on ju äärmiselt kiiduväärt, vend Dave. On hea teada, et sulged end oma palvekambrisse koos Issandaga, Temaga suheldes ja kõigi nende vajaduste pärast paludes.“ Kuid Jumala Sõna kohaselt armsast osadusest ainuüksi ei piisa. Jah, selles peitub meie vaimse kasvu saladus ja midagi imelisemat annab siin maa peal üldse kogeda. Samas aga – kui läheme Jumala trooni ette ainuüksi iseenda kasvu ja vajaduste pärast, oleme isekad. Me lihtsalt ei saa eirata palvet kõigi tõsiste vajaduste pärast ka me ümber.
„Siis ta ütles oma jüngritele: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!” (Matteuse 9:37-38).