AIDATES KAASA PALVEABILISENA

Üks pastori abikaasa jättis ühe väga kahetsusväärse sõnumi meie teenistuse telefonivastajasse, mis oli öeldud üsna „pehme keelega“: „Vennas Dave, tuhanded pastorite naised joovad salajas selleks, et matta oma valu. See on see, mida ka mina teen. Lihtsalt selleks, et summutada oma valu.“ Teised jumalasulaste naised kirjutavad ja räägivad nende lagunevatest abieludest või oma abikaasade sõltuvusest pornograafiast.

Armsad, need on inimesed, keda aitan palves. Ma palun jumalasulaste ja nende perede eest, sest tean, et nad vajavad seda. Ühtlasi olen selgeks saanud, et abistav palve toimib. Piiblis on öeldud, et kui apostel Peetrus oli vanglas ahelais, „palvetas kogudus tema pärast lakkamatult Jumala poole.“ (Apostlite teod 12:5). Ja Jumal vabastas Peetruse imelisel moel! Pauluski ei palunud ainuüksi palveabi, aga oli ka ise abiks. Ta teadis, et evangeeliumi kuulutajana on see üks osa tema kutsumisest. Ta kirjutas filiplastele: „Kõigile Filippis olevatele pühadele…ning ülevaatajaile ja abilistele…Ma tänan oma Jumalat iga kord, kui ma teid meenutan, alati igas oma palves teie kõigi eest rõõmuga tehes eestpalvet…sest teie olete minu südames.“ (Filiplastele 1:1,3-4, 7).

Tead sa mõnda kristlikku õde või venda, kelle abielu on keset suuri torme? Kui nii, siis mida sa selle heaks teed? Räägid sa vaid teistele, et: „Küll on kahju, et nende abielu on karil!“ või kannad sa nende nimed Jumala ette ja seisad nende eest palves?