USKUDES, ET JUMAL ILMUTAB OMA VÄGE by Gary Wilkerson
Taavet ei öelnud kunagi: „Mu isa käskis mul olla karjane – järelikult olin ma selleks parim. Võitlesin lõvide ja karudega ega kaotanud ühtegi oma lammastest.“ See oleks olnud muidugi hea tunnistus, kuid see poleks toonud au Jumalale. Ainuke Taaveti uhkustus peitus lauses: „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.” (1 Saamueli 17:37).
Olles ülemteenriks Babüloonias, pani Nehemja kuninga eest veini maitstes alati oma pea pakule. Kuid tema uhkustus Jumalas oli: „Ma taastan selle linna, et tuua au Jumala nimele.“ Nehemja koges, kuidas tal sees põletas, kui Jeruusalemma tänavail Jumala pilkamist kuulis, mistõttu ta oli otsustanud taastada selle linna müürid.
Moosese tunnistus ei peitunud klauslis: „Ma elasin vaarao kojas ja omasin suurt võimu!“ Ei. Tema uhkeldus peitus sõnumis: „Jumal kõnetas mind põlevast põõsast, mispeale läksin vaarao ette ja ütlesin: „Lase mu rahval minna!“ Tema uhkeldust võis kuulda ka Punase Mere ääres: „Egiptuse sõjavägi on uppunud merre!“
Uue Testamendi usklikel olid sarnased „uhkeldamise“ hetked. Stefanos, kes oli diakon, jagas toitu lesknaistele, mis juba oli juba iseenesest hea tunnistus. Kuid tema uhkeldamist väärt tunnistus tuli veelgi enam esile siis, kui ta uskmatule rahvahulgale kuulutas. Tema võitud kõne ajas rahva nii marru, et nad haarasid kivid ja loopisid ta nendega surnuks. Stefanose tunnistus oli kaheosaline: ta oli ristikoguduse esimene märter ja tema ustav ohver mõjutas hiljem juutide innukat ründajat Sauli.
Ma pole veel kohanud ühtegi kristlast, kes poleks mõelnud: „Kas elus Kristusega pole veel midagi enamat? Millal küll näeme Jumala väe ilminguid tulemas esile selle põlvkonna keskel?“ Võib-olla seisad silmitsi millegagi, mis nõuab Jumala sekkumist. Kui nii, siis see pole koht, kus öelda: „Hakkan rohkem kirikus käima!“ See on koht, kus öelda: „Usun, et Jumal saab ilmutama oma väge mu elus. Ta saab päästma mu abielu ja lapsed ning avaldama mõju mu töökaaslastele. Ta kingib mulle tunnistuse, mida uhkusega jagada.“
Selle sõnumi eesmärk pole kelleski süütunnet tekitada. Pigem on selle eesmärgiks õhutada me südamed üles ja taandada sageli kogetav hirm ning kahtlused. Osad on loobunud uskumast juba nii kaua, et nad isegi ei usu enam, et võiks saada mõne uhkeldamist väärt tunnistuse osaliseks, kuid – Jumala Sõna ütleb midagi muud!
Olles ülemteenriks Babüloonias, pani Nehemja kuninga eest veini maitstes alati oma pea pakule. Kuid tema uhkustus Jumalas oli: „Ma taastan selle linna, et tuua au Jumala nimele.“ Nehemja koges, kuidas tal sees põletas, kui Jeruusalemma tänavail Jumala pilkamist kuulis, mistõttu ta oli otsustanud taastada selle linna müürid.
Moosese tunnistus ei peitunud klauslis: „Ma elasin vaarao kojas ja omasin suurt võimu!“ Ei. Tema uhkeldus peitus sõnumis: „Jumal kõnetas mind põlevast põõsast, mispeale läksin vaarao ette ja ütlesin: „Lase mu rahval minna!“ Tema uhkeldust võis kuulda ka Punase Mere ääres: „Egiptuse sõjavägi on uppunud merre!“
Uue Testamendi usklikel olid sarnased „uhkeldamise“ hetked. Stefanos, kes oli diakon, jagas toitu lesknaistele, mis juba oli juba iseenesest hea tunnistus. Kuid tema uhkeldamist väärt tunnistus tuli veelgi enam esile siis, kui ta uskmatule rahvahulgale kuulutas. Tema võitud kõne ajas rahva nii marru, et nad haarasid kivid ja loopisid ta nendega surnuks. Stefanose tunnistus oli kaheosaline: ta oli ristikoguduse esimene märter ja tema ustav ohver mõjutas hiljem juutide innukat ründajat Sauli.
Ma pole veel kohanud ühtegi kristlast, kes poleks mõelnud: „Kas elus Kristusega pole veel midagi enamat? Millal küll näeme Jumala väe ilminguid tulemas esile selle põlvkonna keskel?“ Võib-olla seisad silmitsi millegagi, mis nõuab Jumala sekkumist. Kui nii, siis see pole koht, kus öelda: „Hakkan rohkem kirikus käima!“ See on koht, kus öelda: „Usun, et Jumal saab ilmutama oma väge mu elus. Ta saab päästma mu abielu ja lapsed ning avaldama mõju mu töökaaslastele. Ta kingib mulle tunnistuse, mida uhkusega jagada.“
Selle sõnumi eesmärk pole kelleski süütunnet tekitada. Pigem on selle eesmärgiks õhutada me südamed üles ja taandada sageli kogetav hirm ning kahtlused. Osad on loobunud uskumast juba nii kaua, et nad isegi ei usu enam, et võiks saada mõne uhkeldamist väärt tunnistuse osaliseks, kuid – Jumala Sõna ütleb midagi muud!