VAATA, MIDA JUMAL TÄNA TEGI by Gary Wilkerson
Heebrealaste kiri Piiblis räägib kahte tüüpi tunnistusest. Meie eelistame muidugi esimest, kus Jumala pühad saavutasid võidu kuningriikide üle, hävitasid vaenlase ja tapsid kõik hiiglased. Teine tunnistus aga on hoopis tükkis teistsugune: kristlasi saeti pooleks, nad kogesid nälga ja külma ning pidid varjama end koobastes.
Tänapäeva kristlastel on liigagi kerge elada teiste tunnistuste põhjal. Kui sageli kuuleme end ütlevat: „Oled sa kuulnud sellest vaimulikust ärkamisest Aafrikas?“ „Ameerika kogudused teevad vaeste seas ikka tublit tööd.“ „Meie kogudus avas uksed narkosõltlastele.“ Pole kahtlustki, et peaksime rõõmustama kõigi üle, kes Kristuse nimel midagi paremaks muudavad, kuid Paulus keeldus elamast teiste tegudest: „Me ei kiitle mõõtu pidamata võõraste vaevaga, meil on aga lootus, et kui teie usk teie sees kasvab, siis kasvame ka meie üliväga meile määratud korra kohaselt.“ (2 Korintlastele 10:15).
Sa võid ehk mõelda, et su elu pole midagi väärt ja sul polegi ühtegi tunnistust, millega kiidelda, kuid see polegi teema. Kõik see võib muutuda vaid ühe usupalve läbi. Just vahetult enne üht oma jutlust, tuli üks naine mu juurde ja jagas temaga sel samal nädalal juhtunut. Ta oli 38 aastat olnud marihuaana sõltlane ja nüüd oli Jumal ta vabaks teinud! See oli juhtunud tänu kahele „tavausklikule“ meie kogudusest, kes tal külas käisid. Kui nad tema eest palvetama hakkasid, koges ta tõelist patukahetsust ja viskas kodunt välja kõik sealoleva narkotsi. Selle naise vabanemine on olnud ehe ja püsiv. Tal on uhkeldamist väärt tunnistus Jumala väest, mis vabastab, nii nagu neil kahel koguduseliikmelgi, kes teda külastasid. Jumal kasutas neid viisil, kuidas nad poleks osanud arvatagi. Seetõttu võivad kõik kolm öelda: „Vaata, mida Jumal täna tegi!“
Usk hakkab kasvama me südameis isegi väikeste asjade peale, mõistes, et: „Kui Jumal tegi seda eelmisel nädalal, võib Ta teha seda ka sel nädalal.“ Võin siinkohal uhkusega öelda, et paljud meie koguduse efektiivsed teenistused saidki alguse just sel moel – tänu sellele, et keegi otsustas teist aidata. Erinevate olukordade puhul viis mõne uskliku palve ja tegu nõustamisteenistuseni, halastusteenistuseni, jüngerlusteenistuseni või mõne muu teenistuseni. Sama võib juhtuda iga usklikuga. Ehitades üles tunnistuste ajalugu, kasvab ka me usk, et otsida ja oodata Jumalalt veelgi suuremaid asju.
Tänapäeva kristlastel on liigagi kerge elada teiste tunnistuste põhjal. Kui sageli kuuleme end ütlevat: „Oled sa kuulnud sellest vaimulikust ärkamisest Aafrikas?“ „Ameerika kogudused teevad vaeste seas ikka tublit tööd.“ „Meie kogudus avas uksed narkosõltlastele.“ Pole kahtlustki, et peaksime rõõmustama kõigi üle, kes Kristuse nimel midagi paremaks muudavad, kuid Paulus keeldus elamast teiste tegudest: „Me ei kiitle mõõtu pidamata võõraste vaevaga, meil on aga lootus, et kui teie usk teie sees kasvab, siis kasvame ka meie üliväga meile määratud korra kohaselt.“ (2 Korintlastele 10:15).
Sa võid ehk mõelda, et su elu pole midagi väärt ja sul polegi ühtegi tunnistust, millega kiidelda, kuid see polegi teema. Kõik see võib muutuda vaid ühe usupalve läbi. Just vahetult enne üht oma jutlust, tuli üks naine mu juurde ja jagas temaga sel samal nädalal juhtunut. Ta oli 38 aastat olnud marihuaana sõltlane ja nüüd oli Jumal ta vabaks teinud! See oli juhtunud tänu kahele „tavausklikule“ meie kogudusest, kes tal külas käisid. Kui nad tema eest palvetama hakkasid, koges ta tõelist patukahetsust ja viskas kodunt välja kõik sealoleva narkotsi. Selle naise vabanemine on olnud ehe ja püsiv. Tal on uhkeldamist väärt tunnistus Jumala väest, mis vabastab, nii nagu neil kahel koguduseliikmelgi, kes teda külastasid. Jumal kasutas neid viisil, kuidas nad poleks osanud arvatagi. Seetõttu võivad kõik kolm öelda: „Vaata, mida Jumal täna tegi!“
Usk hakkab kasvama me südameis isegi väikeste asjade peale, mõistes, et: „Kui Jumal tegi seda eelmisel nädalal, võib Ta teha seda ka sel nädalal.“ Võin siinkohal uhkusega öelda, et paljud meie koguduse efektiivsed teenistused saidki alguse just sel moel – tänu sellele, et keegi otsustas teist aidata. Erinevate olukordade puhul viis mõne uskliku palve ja tegu nõustamisteenistuseni, halastusteenistuseni, jüngerlusteenistuseni või mõne muu teenistuseni. Sama võib juhtuda iga usklikuga. Ehitades üles tunnistuste ajalugu, kasvab ka me usk, et otsida ja oodata Jumalalt veelgi suuremaid asju.