MUUDA MIND, ISSAND!
Mul pole midagi kristliku nõustamise vastu. Paljud inimesed leiavad sellest abi ning nende elud, abielud ja kodud saavad taas taastatud. Pole kahtlustki, et nõustamisest on saanud tohutult suur teenistusharu kogu kristlikus kirikus. Pea igas suuremas Ameerika koguduses on vähemalt üks täisajaga nõustaja palgal. Meie enda, Times Square’i koguduses on neid aga mitmeid.
Samas aga näen ka üha enam ja enam raskustes kristlasi, kellele nõustamine ei mõju kohe mitte. Võid tegeleda nendega nädalaid või isegi kuid, aga ikka ilma tulemusteta. Pastor või nõustaja võib juhtida neid samm sammu haaval läbi Jumala Sõna, näidates neile puhast tõde. Ta võib öelda neile: „Siin on see, mida Jumal ütleb teie probleemi kohta ja need on sammud, mida teha, et see lahendada.“ Ühtlasi suunab ta nad ka silmitsi nende patuga, öeldes, et kui nad seda ei hülga, tuleb tegemist teha Jumala kohtumõistmisega. Ometigi ei oma ükski neist kristlikest nõuannetest mingit mõju. Miks? Sest vaimne kate lasub nende inimeste silmadel. Nad on täiega pimestatud omaenda süü osas ja peavad muutuma.
Alates ajast, mil alustasin pastori ametis, sain kaasatud väga paljudesse peretülidesse ja võin siinkohal igati kinnitada, et vaid üksikud „kodusõjad“ leidsid lahenduse ilma üleloomuliku sekkumiseta. Miks? Sest tavaolukorras ootab igaüks ju ikka seda, et ta partner muutuks. Naine ütleb: „Miks ta küll ometigi nii põikpäine on? See on lihtsalt kohutav. Ta peab muutuma!“ Ja siis kuulen midagi sarnast mehe suust: „Kuidas ta küll saab nii kõva südamega olla? Ta ju teab, et püüan anda endast parima. Kas see siis ongi tasu selle eest, et olen hea ta vastu?“ Alati on ikka teine süüdi. Ikka teine on see, kes peab muutuma. Ja just see on ka põhjus, miks usun, et ükski nõustamine – ükskõik, kui palju seda ka ei pakutaks – ei oma mingit mõju enne, kui Jumala rahvas ei otsusta ise midagi muuta. See peaks saama igaühe meie igapäevaseks, siiraks palveks: „Oo Jumal, muuda mind!“
Me kulutame liiga palju aega palvetele stiilis: „Jumal, muuda mu olukorrad; muuda mu kolleege ja pere olukordi; muuda kogu mu elu.“ Samas aga palume harva seda kõige olulisemat palvet: „Muuda mind, Issand! Tõeline probleem ei peitu mitte mu abikaasas, ões-vennas või sõbras. Mina olen hoopis see, kes vajab palvet.“
„Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel.“ (Roomlastele 12:2).
Samas aga näen ka üha enam ja enam raskustes kristlasi, kellele nõustamine ei mõju kohe mitte. Võid tegeleda nendega nädalaid või isegi kuid, aga ikka ilma tulemusteta. Pastor või nõustaja võib juhtida neid samm sammu haaval läbi Jumala Sõna, näidates neile puhast tõde. Ta võib öelda neile: „Siin on see, mida Jumal ütleb teie probleemi kohta ja need on sammud, mida teha, et see lahendada.“ Ühtlasi suunab ta nad ka silmitsi nende patuga, öeldes, et kui nad seda ei hülga, tuleb tegemist teha Jumala kohtumõistmisega. Ometigi ei oma ükski neist kristlikest nõuannetest mingit mõju. Miks? Sest vaimne kate lasub nende inimeste silmadel. Nad on täiega pimestatud omaenda süü osas ja peavad muutuma.
Alates ajast, mil alustasin pastori ametis, sain kaasatud väga paljudesse peretülidesse ja võin siinkohal igati kinnitada, et vaid üksikud „kodusõjad“ leidsid lahenduse ilma üleloomuliku sekkumiseta. Miks? Sest tavaolukorras ootab igaüks ju ikka seda, et ta partner muutuks. Naine ütleb: „Miks ta küll ometigi nii põikpäine on? See on lihtsalt kohutav. Ta peab muutuma!“ Ja siis kuulen midagi sarnast mehe suust: „Kuidas ta küll saab nii kõva südamega olla? Ta ju teab, et püüan anda endast parima. Kas see siis ongi tasu selle eest, et olen hea ta vastu?“ Alati on ikka teine süüdi. Ikka teine on see, kes peab muutuma. Ja just see on ka põhjus, miks usun, et ükski nõustamine – ükskõik, kui palju seda ka ei pakutaks – ei oma mingit mõju enne, kui Jumala rahvas ei otsusta ise midagi muuta. See peaks saama igaühe meie igapäevaseks, siiraks palveks: „Oo Jumal, muuda mind!“
Me kulutame liiga palju aega palvetele stiilis: „Jumal, muuda mu olukorrad; muuda mu kolleege ja pere olukordi; muuda kogu mu elu.“ Samas aga palume harva seda kõige olulisemat palvet: „Muuda mind, Issand! Tõeline probleem ei peitu mitte mu abikaasas, ões-vennas või sõbras. Mina olen hoopis see, kes vajab palvet.“
„Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel.“ (Roomlastele 12:2).