VÄIKESED ALGUSED by Gary Wilkerson
Väikesed algused mõjutavad lõppkokkuvõttes kogu kogukonda. Kui mu isa, David Wilkerson, alustas Times Square’il kogudusega, valitses selle 42 tänava piirkonnas suur pimedus ja segadus. Iga paari meetri tagant võis kohata mõnda narkomaani, prostituuti või pornoteatrit. Kuid mu isa seisukoht ükskõik, millise teenistuse puhul, oli alati üks – alustada palvega, mistõttu ta palus mul juhtida reedeõhtuseid palvekoosolekuid. Need esimesed koosolekud tõid kokku u 30-40 inimest. Hüüdsime ustavalt Jumala poole, et Ta muudaks me linna. Ajapikku osales me teenistustel juba 800 inimest. Mida enam palves Jumala poole hüüdsime, seda enam kogesime koormat 42 tänava suhtes. Mistõttu suundusime oma palvetega sellele tänavale, jagades seal ühtlasi inimestele traktaate.
Peagi märkasime muutusi. Tänaval oli üha vähem märgata narkomaane või prostituute. Pornopaigad hakkasid üksteise järel uksi sulgema, kuni üks kinnisvaraarendaja tuli ja hakkas blokk bloki haaval kogu piirkonda ära ostma. Tänasel päeval on Times Square’il üks mõjukamaid ettevõtteid - Walt Disney Company ja 42-tänavat võib pidada New Yorki üheks täiuslikumaks piirkonnaks. Usun, et seda osaliselt ka tänu palvetavatele inimestele, kes uskusid, et Jumal võib seal korda saata suuri asju.
Jumaliku tunnistuse esimene mõju on see, et see ehitab üles me usku. Teine aga see, et see ehitab üles teiste usku: „Sest kui ma ka kiitleksin meie meelevallast, mille Issand on andnud teie ehitamiseks ja mitte mahalõhkumiseks.” (2 Korintlastele 10:8). Paulus ütleb siin: “Jumal ei teinud võimsat tööd ainuüksi läbi minu elu, aga Tema töö minu sees ja minu läbi on mõeldud ka selleks, et õhutada üles teie usku tegemaks veelgi suuremaid tegusid.” Meie usk on nakkav. See ehitab üles teiste usku ja paneb neid julgemini tegutsema.
Pauluse viimane kiitlemine on aga hoopis huvitav: „Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma nõtruse üle.“ (2 Korintlastele 11:30). Tema mõte sellega on see, et: „Meie hea tunnistus pole kunagi tingitud me eneste jõust. Meie kiitlemine saab taanduda ainuüksi sellele, et: „Ilma Jumalata pole ma mingi hiiglaste vastu sõdija – olen kõigest karjane. Pole mingi müüride ülesehitaja, vaid kõigest joogi kallaja. Pole mingi vabastaja, vaid kõigest Egiptuse kõrbes uitav karjane.“
Meie tunnistus ei lähtu kunagi me endi jõust, tublidusest või pingutustest. Kui toetume ükskõik, millisele neist, kaotab me tunnistus igasuguse väe. Kuid mida enam tunnistame oma suutmatust, seda enam hingab Jumala vägi me peal: „Kuid tema ütles mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. „ (2 Korintlastele 12:9).
Peagi märkasime muutusi. Tänaval oli üha vähem märgata narkomaane või prostituute. Pornopaigad hakkasid üksteise järel uksi sulgema, kuni üks kinnisvaraarendaja tuli ja hakkas blokk bloki haaval kogu piirkonda ära ostma. Tänasel päeval on Times Square’il üks mõjukamaid ettevõtteid - Walt Disney Company ja 42-tänavat võib pidada New Yorki üheks täiuslikumaks piirkonnaks. Usun, et seda osaliselt ka tänu palvetavatele inimestele, kes uskusid, et Jumal võib seal korda saata suuri asju.
Jumaliku tunnistuse esimene mõju on see, et see ehitab üles me usku. Teine aga see, et see ehitab üles teiste usku: „Sest kui ma ka kiitleksin meie meelevallast, mille Issand on andnud teie ehitamiseks ja mitte mahalõhkumiseks.” (2 Korintlastele 10:8). Paulus ütleb siin: “Jumal ei teinud võimsat tööd ainuüksi läbi minu elu, aga Tema töö minu sees ja minu läbi on mõeldud ka selleks, et õhutada üles teie usku tegemaks veelgi suuremaid tegusid.” Meie usk on nakkav. See ehitab üles teiste usku ja paneb neid julgemini tegutsema.
Pauluse viimane kiitlemine on aga hoopis huvitav: „Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma nõtruse üle.“ (2 Korintlastele 11:30). Tema mõte sellega on see, et: „Meie hea tunnistus pole kunagi tingitud me eneste jõust. Meie kiitlemine saab taanduda ainuüksi sellele, et: „Ilma Jumalata pole ma mingi hiiglaste vastu sõdija – olen kõigest karjane. Pole mingi müüride ülesehitaja, vaid kõigest joogi kallaja. Pole mingi vabastaja, vaid kõigest Egiptuse kõrbes uitav karjane.“
Meie tunnistus ei lähtu kunagi me endi jõust, tublidusest või pingutustest. Kui toetume ükskõik, millisele neist, kaotab me tunnistus igasuguse väe. Kuid mida enam tunnistame oma suutmatust, seda enam hingab Jumala vägi me peal: „Kuid tema ütles mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. „ (2 Korintlastele 12:9).