ME VAJAME LEEBEMAT SÕNUMIT

„Aga Mooses vastas rahvale: „Ärge kartke, sest Jumal on tulnud teid katsuma, et teil oleks tema kartus silme ees, selleks et te pattu ei teeks!” (2 Moosese 20:20). „Kogu sellel teel, mida Issand, teie Jumal, teid on käskinud käia, et te jääksite elama, et teie käsi hästi käiks ja te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille te pärite.“ (5 Moosese 5:33). Selle kõigega ütles Mooses: „Jumal ei ole te peale pahane. Seetõttu pole ka see majesteetlik kogemus midagi negatiivset. Ei. Ta lihtsalt tahab täita teid jumalakartusega. Ta tahab asetada teisse ühe võimsa relva ja Ta teebki seda, et võiksite elada võidukat elu kõik oma elupäevad.“

Sellele kõigele järgnes aga kõige ebaloogilisem loogika kogu Piiblis. Need juhid ütlesid Moosesele: „Sel päeval me nägime, et Jumal räägib inimesega, aga too jääb elama. Nüüd aga, miks peame surema? Sest see suur tuli põletab meid ära. Kui me veel edasi kuuleme Issanda, oma Jumala häält, siis me sureme. Sest kes kõigest lihast on nagu meie kuulnud elava Jumala häält rääkivat tule seest ja on jäänud elama?“ (5 Moosese 5:24-26). Ehk teisisõnu ütlesid nad Moosesele: „Me teame, et võime kuulda Jumalat kõnelemas tuleleegis ja jääda siiski elama. Kui aga peame kuulama otse Tema püha ja puhast häält, põletab see meid raudselt. Miks peaksime siis tahtma surra? Kogu maailma rahvast oleme me korra juba olnud need, kes on kuulnud Jumala häält ja jäänud elama.“

Seejärel annab Jumal meile pisut aimu sellest, mis on tegelikult toimumas: „Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks!“ (5 Moosese 5:29). Nad austasid küll Jumalat oma sõnadega, aga nende südamed olid Temast kaugel. Tsiteerides Jesajat: „See rahvas ligineb mulle suuga ja austab mind huultega, aga ta süda on minust kaugel ja nende kartus minu ees on ainult päritud inimlik käsk.“ (Jesaja 29:13). Need isrealiidid olid nii pühendunud oma väikestele kuldkujudele, et miski ei suutnud hoida neid nende ebajumala kummardamisest. Lõpeks jõudis asi nii kaugele, et nad ignoreerisid isegi Jumala kuuldavat häält kõiges selle pühaduses ja maiesteetlikkuses.

Kui Iisraeli juhid ütlesid, et vajavad „leebemat sõnumit, muidu surevad“, oli neil enam kui õigus. Sest iga kord, kui paned tähele Püha Vaimu kuulutust, kuuldes Jumala võitud ja meeleparandusele kutsuvat sõnumit, sured sa kindlasti. Seda siis oma pattudele.