HALVAD AJAD
Minu halvad ajad saabuvad enamjaolt siis, kui olen üksi oma Issandaga, uurides Tema Sõna. Kogedes kõike seda tõe ookeani enese ees, tunnen end nii võhikuna, et see lausa lämmatab mind, kuna tean, et ka kõige parema tahtmise juures ei suudaks ma haarata kõike seda, mida see endas kätkeb. Veelgi enam meeleheitele sattun aga siis, kui loen kõiki neid imelisi kirjutisi 300 aastat tagasi elanud jutlustajate kohta, mis panevad mind kisendama Jumala poole: „Oo Issand, võrreldes nende suurte vaimulike hiiglastega olen ma oma arusaamiste poolest kui väike titt. Kõik need mehed elasid väidetavalt valgustusajastul ja olles alles noored mehed, kirjutasid asjadest, millest minul veel vanas easki raske on aru saada. Miks see küll nii raske peab olema?“ Ainukene vastus, mille olen saanud, peitub Pauluse sõnades: „Mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda!“ (Ef.2:9). Kogu vägi lähtub vaid Jumalast – sh. siis ka vägi mõista tõde ja hoida alal jumalakartlikku elustiili. Kõik see väärtuslik aare on aga peidetud saviastjatesse, et kogu au võiks kuulda vaid Talle.
Kui sinu halb päev hõlmab endas mõnda deemonlikku rünnakut su usu vastu, tekkib sul kiusatus mõelda, et sa pole piisavalt vaimulik, sest muidu sa ju ei kogeks seda rünnakut. Ometigi pole miski vähem tõsi kui selline mõte.
Üks jumalakartlik noormees helistas mulle ja purskas läbi pisarate: „Täna on mu elu halvim päev ja ma ei tea, mida sellega peale hakata! Üks kummaline tunne tuli mu üle täna ja ma ei saa sellest kuidagi lahti. Vend Dave, ma pole enam kindel, kas Jumal on olemas!“ Sel noormehel polnud aimugi, kust need kahtluse tunded tulid ja ta oli šokis ning haavunud sellest, et need kohutavad mõtted üldse ta pähe tulid. Ta tunnistas: „Ma ei tunne enam Jumala ligiolu. Ja seetõttu ei saa ka jätta kahtlemast, kas Ta on üldse olemas? Mida küll teha? Ma ei taha neid kohutavaid mõtteid!“ Ütlesin talle: „Ära karda ega heitu. Usu mind, see on Saatana vana trikk mängida noorte usklikega, kes kallid Jumalale. Ta lihtsalt ründab su usku ja tahab sind segadusse ajada.“
Sain öelda sellele noormehele sama, mida olin alati oma poeg Gary’le öelnud, kui tema sarnastest raskustest läbi läks: „Lihtsalt lase sel olla. Su Taevane Isa teab täpselt, millest oled läbi minemas ja Tema ise kannab su läbi. On ju Jumal tõotanud sind mitte iial jätta. Seetõttu lihtsalt pöördu jätkuvalt Tema poole ja tee seda vaid usu läbi!“
Kui sinu halb päev hõlmab endas mõnda deemonlikku rünnakut su usu vastu, tekkib sul kiusatus mõelda, et sa pole piisavalt vaimulik, sest muidu sa ju ei kogeks seda rünnakut. Ometigi pole miski vähem tõsi kui selline mõte.
Üks jumalakartlik noormees helistas mulle ja purskas läbi pisarate: „Täna on mu elu halvim päev ja ma ei tea, mida sellega peale hakata! Üks kummaline tunne tuli mu üle täna ja ma ei saa sellest kuidagi lahti. Vend Dave, ma pole enam kindel, kas Jumal on olemas!“ Sel noormehel polnud aimugi, kust need kahtluse tunded tulid ja ta oli šokis ning haavunud sellest, et need kohutavad mõtted üldse ta pähe tulid. Ta tunnistas: „Ma ei tunne enam Jumala ligiolu. Ja seetõttu ei saa ka jätta kahtlemast, kas Ta on üldse olemas? Mida küll teha? Ma ei taha neid kohutavaid mõtteid!“ Ütlesin talle: „Ära karda ega heitu. Usu mind, see on Saatana vana trikk mängida noorte usklikega, kes kallid Jumalale. Ta lihtsalt ründab su usku ja tahab sind segadusse ajada.“
Sain öelda sellele noormehele sama, mida olin alati oma poeg Gary’le öelnud, kui tema sarnastest raskustest läbi läks: „Lihtsalt lase sel olla. Su Taevane Isa teab täpselt, millest oled läbi minemas ja Tema ise kannab su läbi. On ju Jumal tõotanud sind mitte iial jätta. Seetõttu lihtsalt pöördu jätkuvalt Tema poole ja tee seda vaid usu läbi!“