NÄLGIVAD KRISTLASED

Luukas kirjutab kadunud pojast: ”Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema. Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma. Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.“ (Luuka 15:14-16). Ma olen näinud taolist nälga kristlaste seas. Kord omasid nad imelist tunnistust Jumala armust ja soosingust oma elus, aga tänu patule said neist vaimsed ahervared, kelles polnud enam mingit elu.

Luukas kirjutab veel: „Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: „Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga! Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!”” (Luuka 15:17-19). See noor kadunud poeg pidi tunnistama:

„Ma ikka ei oska nende õnnistustega ringi käia. Olen patustanud nii Jumala kui oma pere vastu ja mänginud maha kõik, mis minu kätte antud!“

Meeleparandus tähendab palju enamat kui vaid otsa ringi pööramist ja Jumala juurde tagasi minemist. See tähendab omaenda mina täielikku alistamist ja Jumala poole järgneva tunnistusega pöördumist: „Issand, ma tean, et olen oma elus paraja supi kokku keetnud, aga ma tulen alandlikult Su ette ja palun, et Sina võtaks mu elu üle!“ Ja see on see hetk, mil Jumal hakkab imeliselt taastama sind!


Kui see kadunud poeg koju tagasi pöördus, võeti ta avali süli isakojas vastu – mitte kui teenri, aga kui pojana! Ta oli valmis alistuma oma isale ja tolle juhtimisele. Kuid mis veelgi enam – ta igatses lähedase suhte järele oma isaga! Ta oli kaotanud igasuguse huvi maailma asjade vastu ja oli igati valmis täitma oma isa korraldusi (vt.Luuka 15:20-23).


Milline imeline pilt täielikust taastamisest!