KATSUMUSED JA PROOVILEPANEKUD
Paljud usklikud jõuavad oma elus katsumuste ja proovilepanekute punkti. Vahel viib Jumal meid sarnastesse paikadesse magu Maara, kus eluveed on väga kibedad ( vt. 2 Moosese 15:22-23). Seal olles kogeme samuti kustutamatut janu, piinavaid küsimusi ja närivaid kahtlusi. Sa võid ju protestida ja öelda: „Jumal, sa ei saa ju mind ometigi võrrelda nende ebajumalaid kummardanud, lepingut rikkunud iisraellastega! Sa ei saa ju ometigi öelda, et olen selline nagu nemad!“ Kuid need vaesed iisraellased ei saanud ka aru, et nad sellised on. Nad ei teadnud, mis peitub nende südameis, seni, kuni saabus proovilepaneku aeg. Usun, et sama kehtib ka tänapäeva usklike puhul. Prohvet Jeremija kirjutab: „Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud - kes suudab seda mõista?“ (Jeremija 17:9).
Ärgem unustagem, et see oli see sama rahvas, kes hiljem värises Issanda ees Siinai mäel, kui oli kuulnud Tema käskudest. Nad ütlesid üsna kärmelt: „Kõik, mida Issand ütleb, seda me teeme. Kuuletume igale Ta korraldusele!“ Ja nad mõtlesid täie tõsidusega igat oma sõna. Nad olid täis jumalakartust ja täiesti kindlad, et nad ei põru Tema austamises. Kuid neil polnud aimugi, mis toimub nende südameis ja et nad tegelikult olid vaimses pankrotis. Põhjus selleks peitus asjaolus, et iisraellased elasid oma pastori ja õpetaja – Moosese - kogemustele tuginedes. Neil puudus isiklik usk ja kui Jumal Moosese nende seast kõrvaldas, langesid nad 40-päevaga!
Sama lugu on ka paljude tänapäeva kristlastega. Kuuldes Jumala Sõna kuulutust, on nad innukalt valmis sellele kuuletuma kogu oma südamest. Tegelikkuses aga elavad nad kellegi teise kogemusele tuginedes. Nad toituvad õpetus-salvestistest, seminaridest ja oma pastorite ilmutustest, kuid neil puudub igasugune isiklik ja sügavam kogemus Kristusega.
Armsad, te ei saa kogeda Jumala tõelist ilmutust kellegi teise kaudu. Jutlustaja võib teid küll üles õhutada ja inspireerida ja te võite hõigata õigeid kirjakohti õigel ajal, kuid seni, kuni teil puudub isiklik kogemus ja elu Jeesusega, ei saa te ka tunda Teda. Tema sõna peab jõudma te südameteni, et sellest võiks saada elav kogemus.
Ärgem unustagem, et see oli see sama rahvas, kes hiljem värises Issanda ees Siinai mäel, kui oli kuulnud Tema käskudest. Nad ütlesid üsna kärmelt: „Kõik, mida Issand ütleb, seda me teeme. Kuuletume igale Ta korraldusele!“ Ja nad mõtlesid täie tõsidusega igat oma sõna. Nad olid täis jumalakartust ja täiesti kindlad, et nad ei põru Tema austamises. Kuid neil polnud aimugi, mis toimub nende südameis ja et nad tegelikult olid vaimses pankrotis. Põhjus selleks peitus asjaolus, et iisraellased elasid oma pastori ja õpetaja – Moosese - kogemustele tuginedes. Neil puudus isiklik usk ja kui Jumal Moosese nende seast kõrvaldas, langesid nad 40-päevaga!
Sama lugu on ka paljude tänapäeva kristlastega. Kuuldes Jumala Sõna kuulutust, on nad innukalt valmis sellele kuuletuma kogu oma südamest. Tegelikkuses aga elavad nad kellegi teise kogemusele tuginedes. Nad toituvad õpetus-salvestistest, seminaridest ja oma pastorite ilmutustest, kuid neil puudub igasugune isiklik ja sügavam kogemus Kristusega.
Armsad, te ei saa kogeda Jumala tõelist ilmutust kellegi teise kaudu. Jutlustaja võib teid küll üles õhutada ja inspireerida ja te võite hõigata õigeid kirjakohti õigel ajal, kuid seni, kuni teil puudub isiklik kogemus ja elu Jeesusega, ei saa te ka tunda Teda. Tema sõna peab jõudma te südameteni, et sellest võiks saada elav kogemus.