LIHTSALT KARJAPOISS by Nicky Cruz
Taavet oli lihtsalt väike karjapoiss, kes kandis hoolt oma isa lammaste eest, kui Jumala valis ta tulevaseks Iisraeli kuningaks. Jumal hülgas Sauli kui potentsiaalse kuninga tänu tolle kurjusele ja rikutusele ning saatis prohvet Saamueli otsima Taavetit – lihtsat karjapoissi. „(Taavet) oli punapalgeline, ilusate silmadega ja kauni välimusega. Ja Issand ütles: „Tõuse ja võia teda, sest tema on see!” Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale…“ (1 Saamueli 16:12-13).
Kujuta ette, mida Taavet sel hetkel tunda võis! Kuidas võis ta üldse ette kujutada, et temast saab Iisraeli kuningas? Sai ta üldse aru, mis toimub? Ta oli kõigest noor poiss, kes karjatses lambaid, häälestades end eeldavasti üks päev isa äri üle võtma. Karjuse amet oli tol ajal madalaim, mida üks inimene üldse omada võis. Jaakobi noorema pojana saadeti ta iga päev karjamaale karju karjatsema, samal ajal, kui ta vennad „tähtsamate asjade“ eest hoolt kandsid. Isegi ta oma isa ei näinud, kui suur süda Taavetil tegelikult on. Kuid Jumal muutis selle kõik! Jumal nägi Taaveti südant ja astus mängu, et luua talle üks pärand – suur ja auline tulevik, mis oli nii palju enamat kui Taavet oleks eales suutnud ette kujutada.
Taavet oli tol ajal rahul sellegagi, et sai karjamaadel Jumalaga isiklikku aega veeta. Ta jooksis läbi rohu ja laulis oma Issandale, ülistades, palvetades ja värsket mägede õhku hingates. Ta leidis varahommikul kõrge mäetipu, kust vaadata imelist päikesetõusu, ammutades endasse võrratut värvide mängu, mis muutus iga hetkega. Ta kosutas end igal hommikul värskete tuuleiilide keskel, tugevdades oma luid imelisest avarusest lähtuva vabadusega.
See oli just seal, neil karjamaadel, kus Taavetil tekkis esmane kontakt oma Jumalaga; kus ta õppis rääkima Temaga kui oma sõbraga. Seetõttu ongi kõik Taaveti psalmid nii ilusad ja inspireerivad. Need viivad meid tagasi aega, kus olid vaid Taavet ja Jumal – tantsides üheskoos keset karjamaid, karjatsedes lambaid ja kavades armastuses ning sõpruses.
„Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust…Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele. Ja tema tuleb välja nagu peig oma kambrist, ta on rõõmus nagu kangelane jooksmas oma rada. Taeva äärel on ta lähtekoht ja selle teisel äärel on ta pöördepunkt, nõnda et midagi ei jää varjule ta kuumuse eest.“ (Psalmid 19:2-3, 5-7).
Taavet armastas Jumalat kirglikult juba karjasena olles ja Jumalale ei jäänud see märkamata.
Kujuta ette, mida Taavet sel hetkel tunda võis! Kuidas võis ta üldse ette kujutada, et temast saab Iisraeli kuningas? Sai ta üldse aru, mis toimub? Ta oli kõigest noor poiss, kes karjatses lambaid, häälestades end eeldavasti üks päev isa äri üle võtma. Karjuse amet oli tol ajal madalaim, mida üks inimene üldse omada võis. Jaakobi noorema pojana saadeti ta iga päev karjamaale karju karjatsema, samal ajal, kui ta vennad „tähtsamate asjade“ eest hoolt kandsid. Isegi ta oma isa ei näinud, kui suur süda Taavetil tegelikult on. Kuid Jumal muutis selle kõik! Jumal nägi Taaveti südant ja astus mängu, et luua talle üks pärand – suur ja auline tulevik, mis oli nii palju enamat kui Taavet oleks eales suutnud ette kujutada.
Taavet oli tol ajal rahul sellegagi, et sai karjamaadel Jumalaga isiklikku aega veeta. Ta jooksis läbi rohu ja laulis oma Issandale, ülistades, palvetades ja värsket mägede õhku hingates. Ta leidis varahommikul kõrge mäetipu, kust vaadata imelist päikesetõusu, ammutades endasse võrratut värvide mängu, mis muutus iga hetkega. Ta kosutas end igal hommikul värskete tuuleiilide keskel, tugevdades oma luid imelisest avarusest lähtuva vabadusega.
See oli just seal, neil karjamaadel, kus Taavetil tekkis esmane kontakt oma Jumalaga; kus ta õppis rääkima Temaga kui oma sõbraga. Seetõttu ongi kõik Taaveti psalmid nii ilusad ja inspireerivad. Need viivad meid tagasi aega, kus olid vaid Taavet ja Jumal – tantsides üheskoos keset karjamaid, karjatsedes lambaid ja kavades armastuses ning sõpruses.
„Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust…Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele. Ja tema tuleb välja nagu peig oma kambrist, ta on rõõmus nagu kangelane jooksmas oma rada. Taeva äärel on ta lähtekoht ja selle teisel äärel on ta pöördepunkt, nõnda et midagi ei jää varjule ta kuumuse eest.“ (Psalmid 19:2-3, 5-7).
Taavet armastas Jumalat kirglikult juba karjasena olles ja Jumalale ei jäänud see märkamata.
__________
Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“