LÕIGATES RÕÕMUGA
„Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!” Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane!...Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!...Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse…“ (Matteuse 25:24-26, 28, 30). Kes on see halb ja laisk sulane ning miks pidi ta visatama välja kaugele pimedusse?
Esiteks – tegu oli Jumala sulasega, keda valitses salajane patt. Jeesus nimetas teda kõlbmatuks sulaseks, mis viitab millelegi kurjale või pahaendelisele. Ja kuigi teda seostatakse kogu Jumala sulaste ringiga, kes on hästi hõivatud, viljakad ja rõõmsameelsed, on temas ometigi midagi varjatut ja paljastamatut. Ta väidab, et tunneb Jumalat („Ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud“), kuid tänu hülgamata patule, on tal välja kujunenud väärastunud pilt oma Issandast. Ta ütleb: „Sa oled vali mees“ ehk teisisõnu: „Sa ootad minult liiga palju! Ma ei suuda elada ja teenida Sind vastavalt su nõuetele!“
See on patt inimese südames, mis paneb teda ütlema: “See on liiga raske mu jaoks!“ Jumalale pühendunud süda on vaba ja sõnakuulelik, kandmata ühtki koormat. Alistunud südamele on kõik rõõmuks. „Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke.“ (Psalmid 126:5-6).
Üks jumalasulane kuulis kord me jutluste helisalvestisi ja ütles seejärel oma sõbrale: „Keegi ei suuda elada nii! Igaüks teeb ju vigu. See pole võimalik elada nii puhtalt nagu nad jutlustavad!“ Ta tajus kogu kuuldus rasket sõnumit. Huvitav küll, miks?
Esiteks – tegu oli Jumala sulasega, keda valitses salajane patt. Jeesus nimetas teda kõlbmatuks sulaseks, mis viitab millelegi kurjale või pahaendelisele. Ja kuigi teda seostatakse kogu Jumala sulaste ringiga, kes on hästi hõivatud, viljakad ja rõõmsameelsed, on temas ometigi midagi varjatut ja paljastamatut. Ta väidab, et tunneb Jumalat („Ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud“), kuid tänu hülgamata patule, on tal välja kujunenud väärastunud pilt oma Issandast. Ta ütleb: „Sa oled vali mees“ ehk teisisõnu: „Sa ootad minult liiga palju! Ma ei suuda elada ja teenida Sind vastavalt su nõuetele!“
See on patt inimese südames, mis paneb teda ütlema: “See on liiga raske mu jaoks!“ Jumalale pühendunud süda on vaba ja sõnakuulelik, kandmata ühtki koormat. Alistunud südamele on kõik rõõmuks. „Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke.“ (Psalmid 126:5-6).
Üks jumalasulane kuulis kord me jutluste helisalvestisi ja ütles seejärel oma sõbrale: „Keegi ei suuda elada nii! Igaüks teeb ju vigu. See pole võimalik elada nii puhtalt nagu nad jutlustavad!“ Ta tajus kogu kuuldus rasket sõnumit. Huvitav küll, miks?