TÄITES TEMA SÕNA

„Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust.“ (5 Moosese 8:3).

See 5 Moosese salm on nii võimas, et isegi Jeesus kasutas seda Saatana vastu keset oma suuri katsumusi kõrbes. „Ja kui ta oli nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd paastunud, siis tuli talle viimaks nälg kätte. Ja kiusaja tuli tema juurde ja ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid saaksid leibadeks!” Aga Jeesus vastas: „Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.” (Matteuse 4:2-4).

Nii nagu Iisraeli lapsed, koges ka Jeesus kõrbes nälga. Kas enam suuremat alandust saabki olla, kui et olla Jumala Poeg ja jõuda omadega täielikku sõltuvuse punkti? Inimesena õppis Jeesus sõnakuulelikkust ja sõltumist Jumalast läbi asjade, mida Ta kannatas. Seda siis ka läbi nälja. Ehk teisisõnu ütles Jeesus: „Ma ei ole siin selleks, et iseendale meelepärane olla või poputada oma ihu. Ma olen siin selleks, et täita oma Isa täiuslikku tahet.“ Jeesus usaldas iga väiksemagi inimliku mure oma Isa hoolde. Ehk teisisõnu ütles Ta: „Ma veedan kogu oma elu ja kogu oma aja oma Isale kuuletudes, täites Tema täiuslikku tahet. Ja Tema kannab hoolt mu eest just nii nagu kannab.“

Jeesus teadis, et Jumal oleks võinud öelda vaid paar loovat sõna nagu: „Nälg kao!“ Kuid Ta teadis sedagi, et Isa saab anda Talle toidust, millest ükski teine inimene ei teadnud, nii et Ta ei kulutanud oma mõtteid toidu, joogi, riiete või eluasemete peale. Pigem otsis Ta esmalt Jumala tahet, lastes Jumalal endal kanda hoolt kõigi Ta ülejäänud vajaduste eest.

Jeesus ütles midagi väga tähendusrikast: „Ma pole tulnud selleks, et paluda Isal pidada oma sõna minu suhtes, vaid selleks, et mina peaks kõiki Tema sõnu!“ Jeesus ei vajanud selleks imet, et tõestada oma Isa armastust enda vastu. Ta hingas täiega oma Isa sõnadel. Seetõttu polnud ka Ta südamehüüd: „Isa, pea oma sõna mu suhtes!“, vaid: „Las ma täita Su sõna igas oma eluolukorras.“